Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 25. september 2013

"Curse of Chucky" (2013)

Tonaalselt ühtlased õudusfilmiseeriad saaks ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja "Child's Play" nende sekka kahjuks ei kuulu, kuna seda läbi aastakümnete täiendanud järjed muutusid muudkui komejantlikumaks, suutmata hinnas hoida tõsiasja, et esimeses paaris filmis pole Chucky näol tegemist enama kui pealtnäha armsa nukuga, kel kombeks soodsa võimaluse tekkimisel pahaaimamatuid inimesi manalateele saata, samal ajal plastmassist pudrumulgust roppusi pritsides. Hiljem sai temast profiili poolest Frankensteini koletisele sarnanev ejakulatsiooninalju tegev pervert ja ehkki neilgi filmidel on oma absurdsuses mingisugune veider võlu, tundus hädasti vajalik, et võimalike edaspidiste järgede puhul juurte juurde naastaks, ja "Curse of Chucky" puhul seda õnneks tehtigi - lausa nii sihikindlalt, et otsustati ignoreerida eelmiste filmide sündmusi ning alustada puhtalt lehelt.

Energia on sedapuhku kulutatud tontliku atmosfääri loomisele ja nõnda suunab film mõtted pigem kummitavaid maju kujutavatele õudukatele kui algsele "Child's Play'le", ent erinevalt enamikest ainult videol välja tulevatest õõvakatest on sellega kenasti toime tuldud. Filmist õhkab kvaliteetsust (ja ma täitsa soovinuks seda kinoekraaniltki näha), kuid kompetentse teostuse ja restaureeritud Chuckyga filmi tugevad küljed aga paraku piirduvad. Etema analoogi puudumisel võib seda samastada ilusa autoga, millel vigane mootor - ei jõua korralikult liikumagi saada, enne kui kapoti alt turtsatusi kostub ja masin uuesti seisma jääb. Kui välja arvata ratastooli aheldatud peategelase kehv mobiilsus, on põhjuseks leidlike ideede puudumine, kuna sellised asjad nagu laps, kes ei oska halba karta ja kellega "kuri jõud" esimesena kontakti loob, kuuluvad teoreetilisse õudusfilmiklišeede teatmikusse.

Mind enam naljalt ei üllata, ent tõesti lootsin, et filmi kavalustekott natuke rohkem pungil on. Kuna Chucky ei ole enam pooltki nii frivoolne kui vanasti, on ta minetanud ka suure osa isikupärast. Kogu ettevõtmise kohta võiks öelda too little, too late... kuid ma hindan, et püüti mineviku möödalaskmisi natuke puhtatõulisema žanrifilmiga heastada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar