Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 30. september 2013

"Devil's Pass" (2013)

Found-footage filmide trend on tasapisi vaibuma hakanud, ent ainult video peal välja lastavatel õudukatel silma peal hoida armastav inimene paneb tähele, et aeg-ajalt neid siiski ilmub. Imestust see ei tekita, sest nii vähe professionaalsust nõudev alamžanr on ideaalne noortele hakkajatele režissööridele, kel napib aega ja rahalisi ressursse ning kes ilmselt näevad sellist tooret tüüpi filmi tegemises ka head võimalust oma kogenematust peenelt varjata. Ometi ei ole found-footage ainult tundmatute tegijate pärusmaa, sest viirusefilmiga "The Bay" tegi proovi ka näiteks "Rain Man'i" Oscariga pärjatud režissöör Barry Levinson ja nüüd ka Renny Harlin, kelle viisteist minutit Hollywoodis on paraku ammu läbi saanud (aga kunagi tegi ta "Cliffhangeri" ja eestlastest telekavaatajate jaoks armastatuima või siis vihatuima filmi "Die Hard 2").

Nn. faux documentary tüüpi käsikaamera-õudukaid vaadates paneb ruttu tähele, et kindlaks on jäädud ülesehitusele, mille puhul esimene tund on üpris tegevus- ja pingevaene, kuna põhirõhk on asetatud lõpusirgel serveeritavale puändile, mis sõltuvalt filmist on kas vaimuvaene või paremal juhul enam-vähem andekas. Sama mudelit rakendab ka Harlini "Devil's Pass", mis on üles võetud lumise Kirovski miinuskraadides ning tugineb 1959. aasta juhtumile, kus Venemaal Djatlovi kurus suri üheksa matkajat salapärast ja siiani seletamatut surma, mille tagamaade üle leidub hulgaliselt (vandenõu)teooriaid. Müsteeriumist ja sellele järgnenud spekulatsioonidest inspiratsiooni ammutav film on suhteliselt üksluine (nagu teisedki selletaolised), ehkki viimasel kolmandikul tutvustatavad sci-fi elemendid on isegi leidlikud. Kui üdini aus olla, siis Djatlovi kuru mõistatusest lugemine tekitab suuremat kõhedustunnet kui film ise. Aga jah... minu meelest võib neid found-footage törtse võrrelda kiirnuudlitega - odavad ning lihtsad ja isegi kõhtu täitvad, aga reaalne toiteväärtus neil paraku puudub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar