Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 24. september 2013

Margery Williams - "The Velveteen Rabbit"

Lugeja suhtes lugupidav lasteraamat peaks minu hinnangul sisaldama pilkupüüdvaid illustratsioone ja omama küllalt tähenduslikku sisu, et see pakuks mõtteainet ka täiskasvanud lugejale, sest (näiteks) aevastamishaigusega lilla ninasarvik võib lapses küll huvi tekitada, aga kui palju selline eriskummaline olevus kõrgemas vanuses lehekeerajat ikka vaimustaks? Margery Williamsi peaaegu sajandivanune jutt "The Velveteen Rabbit" kahele kriteeriumile õnneks vastab - see on lugu mängujänesest, kes kingitakse väikesele poisile jõuludeks ja kellel on lootust saada pärisjäneseks, kui teda piisavalt armastatakse; paraku on odavavõitu materjalist tehtud kaisuloomal raske poisi südant võita, kuna ta on ühte visatud üleskeeratavate või lihtsalt väärtuslikumate leludega. Loo puhul tõmbas mu tähelepanu tõsiasi, et mänguasjad vajavad tõeliseks saamiseks armastust, mis toimib - ja on selgelt ka mõeldud - metafoorina inimeste kohta. Ühtlasi on mängukannid suhteliselt ebavõrdses olukorras, sest suuremad šansid on selgelt nendel, kes on mõnusamast materjalist või omaniku jaoks põnevamad - ka jänes teenib poisi kiindumuse ainult tänu sellele, et viimane ei leia üles portselanist koera, kelle seltsis tavaliselt magama on harjunud. "The Velveteen Rabbitit" saab soovi korral täismahus ja originaalkeeles lugeda siin (sisaldab ka William Nicholsoni joonistusi). Ja mis puutub täiskasvanud lugejale mõtteaine pakkumisse, siis see lõik on minu arvates üpris kõnekas:

"It doesn't happen all at once," said the Skin Horse. "You become. It takes a long time. That's why it doesn't happen often to people who break easily, or have sharp edges, or who have to be carefully kept. Generally, by the time you are Real, most of your hair has been loved off, and your eyes drop out and you get loose in the joints and very shabby. But these things don't matter at all, because once you are Real you can't be ugly, except to people who don't understand."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar