Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 22. september 2013

Poppy Z. Brite - "Exquisite Corpse"

Poppy Z. Brite'i 1996. aasta kurikuulsat romaani "Exquisite Corpse" on keeruline kategoriseerida ja veel keerulisem kirjeldada; ilmselt oleks paslik nimetada seda gay interest sarimõrvarilooks. Ja sõna "sarimõrvar" all ei pea ma silmas tossikesi, kes mõnel pimedal alleel pahaaimamatuid neide lipsu või vööga surnuks kägistavad, vaid kaht erakordselt väärastunud psühhopaati, kelle kõrval isegi Jeffrey Dahmer inglina tundub, ja Brite ei hoidu nende akte detailselt ning järjepidevalt kirjeldamast. Tõeline nišikirjandus, mille rämedusele on raske rivaali leida, aga ma ise olen üldiselt veendumusel, et kui autor seab ilukirjandusliku teksti kirjutamisel endale keelde või piiranguid, läheb kaduma ka teatav osa selle potentsiaalist, ja kui terveid peresid teleri ette naelutavad seriaalid nagu "CSI" võtavad vabaduse surnukuuris toimuvat näidata, siis ei ole minu asi kirjanikku liigse naturalistlikkuse eest kritiseerida. Veel enam, et tegu on selgelt transgressive horroriga. Õnneks ei teki niikuinii kordagi tunnet, nagu püüaks autor lugejaid sihilikult oma lõbuks šokeerida, provotseerida või nende pingetaluvust nalja pärast proovile panna; pigem jääb raamatust mulje kui ausast ning mitte millegi ees kohkuvast katsest puudutada ohtlikku teemat ilustusi tegemata. Ja ehkki Brite rebib sihikindlalt läbi liha hapra loori, paljastades organid ja kondid, käsitleb ta siiralt ka homoseksuaalsete armastust ning seda sageli kummitavat HIV'i, mis tollal oli tunduvalt destruktiivsem oht kui praegu. "Exquisite Corpse'i" põhiliseks trumbiks on aga linn, kus toimub raamatu tegevus ja mis kubiseb müstikast, salapärasest mustast maagiast, alligaatoreist ning neoontuledest - New Orleans. Koht, mida Brite kirjeldab vägagi autentselt, kuna mees* on elanud seal terve elu (ka pärast Katrinat, ehkki orkaan ta kodu hävitas) ning mõistab ja tunneb selles asuva French Quarteri öiseid tänavaid nagu oma viit sõrme. Paistab, et suurem osa autori raamatuist ongi armastuskirjad kodulinnale, ja mitte igaüks neist pole täidetud koledustega, sest õuduskirjandusest näib ta ammu lahti öelnud olevat. "Exquisite Corpse" on huvitavalt struktureeritud ning veidralt aromaatse õhustikuga lugu vaprale ja avameelsele lugejale - kindlasti mitte väärtkirjandus, ent midagi enamat kui lihtsalt rõveromaan.

* Brite sündis tegelikult naisena, kuid tunneb end homoseksuaalse mehena naise kehas, samuti kasutab ta nüüd nime Billy Martin. Seepärast viitasin talle kui mehele.

2 kommentaari:

  1. Lahe näha, et keegi veel on seda siinmail lugenud. "veidralt aromaatse õhustikuga lugu" - well put, sir. Aga rohkem ei tahaks kunagi lugeda. Tunnen siiani külmade rümpade lõhna.

    VastaKustuta
  2. Pole just öökapiraamat tõesti!

    VastaKustuta