Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 28. oktoober 2013

"Star Trek: First Contact" (1996) / "Star Trek: Insurrection" (1998) / "Star Trek Nemesis" (2002)

"Star Trek: First Contact" (1996)

Küllap kõige kommertslikum, elevusttekitavam ja hoogsam Star Trek'i film (kui J.J. Abramsi omad välja arvata), mille nautimiseks piisab selle universumiga pealiskaudselt tuttav olemisestki. Viimaks ometi film, mis jätab kohe mulje, et on kinosaalide jaoks loodud spektaakel: vürtsi lisatakse grandioossete kosmoselahingute ning zombisarnaste borgide, kelle vastu Picard tunneb isiklikel põhjustel erilist jälestust, mängutoomisega. Ühist teadvust omavatel borgidel on kombeks oma ridade suurendamiseks süütuid inimesi assimileerida, muutes nad päästmatuteks käpiknukkudeks. See annab filmile küllaltki sünge varjundi, millele pakuvad omakorda kontrasti pisut vaimukamad Maa-stseenid. Imperialistlike motiividega borgid tuletavad taas meelde ka ühe Star Trek'i selge tugevuse: kujutatavaid tulevikumaailma sündmusi, poliitikat, konflikte jms. saab kõrvutada meie ajaloos reaalselt juhtunuga. Fantastiline ulmeseiklusfilm.

"Star Trek: Insurrection" (1998)

"Insurrection" on kitsaskohtadest kubisev, uimerdamisviirusesse nakatunud tohuvabohu - ehe tõestus sellest, kui kaalukas on suurepärase Star Trek'i filmi tegemiseks intrigeeriv süžee ja põhjalikult läbimõeldud stsenaarium, mis seda ka toetaks. Üks põhilisi etteheiteid, mida fännid harjumuspäraselt kehvemate Star Trek'i filmide puhul teevad, on see, et need meenutavad liigselt vastava telesarja (antud juhul "The Next Generation") mõnd suvalist episoodi, ja ehkki ma ise seriaaliga tuttav ei ole, saab "Insurrectionit" vaadates kohe aru, mida selle all silmas peetakse. Kahju, et just see osa nii vaevaliselt liikuv on, sest selles tutvustatavad Son'a'd on ägedalt jõledad kujud.

"Star Trek: Nemesis" (2002)

The Next Generationi filmiseeria kulmineerub üpris lahjalt, sest telefilmilik "Nemesis" ei mõista mängida rohkem kui parimal juhul melodramaatilisi noote. Tüütute märulistseenide kõrvale pakutakse venivaid dialoogistseene hämarates klaustrofoobilistes ruumides, aga õnneks on romulanide loodud kloon Shinzon (keda kehastab verinoor Tom Hardy ühes oma esimeses filmirollis) piisavalt põneva tausta ja eesmärgiga karakter, et need surmigavad ei oleks. Siiski on film üheplaaniline ja tekitab ruttu tülpimust. Jälle kasutatakse rohkelt ka lamedaimat tehnilist trikki, mida Star Trek'i filmides ikka ja jälle kohtab: kaamera raputamine, kui leiab aset näiteks tulevahetus või plahvatus. "Nemesis" ei paista üldiselt silma millegi enamaga kui loomingulise grimmi ja kostüümidega. Eepilisest finaalist on asi küll kaugel. Teada said sellest vähesed - praeguse seisuga on see ebatulusaim Star Trek'i film, teenides ülemaailmselt vaid 67 miljonit dollarit.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar