Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 27. oktoober 2013

"Star Trek V: The Final Frontier" (1989) / "Star Trek VI: The Undiscovered Country" (1991) / "Star Trek Generations" (1994)

"Star Trek V: The Final Frontier" (1989)

Viiendat osa tuntakse kui Star Trek'i filmide perekonna musta lammast ja põhjuseid ei ole tarvis just tikutulega taga otsida: selle puudusteks on muuhulgas selgelt nõrk stsenaarium ning lõpetamata jäänud eriefektid, mille eest vastutas ILM'i asemel väiksem firma nimega Associates and Ferren. Kuna "The Final Frontier" püüab säilitada "The Voyage Home'i" lõbusat meeleolu, kuid omab suhteliselt sügavat ja tõsist sisu, ei leia see päris õiget tasakaalu. Kapten Kirk on eriliselt armetu, sest teda kehastav William Shatner oli sedapuhku lavastaja rollis ja keskendus pigem filmi tegemisele kui selles mängimisele, mis ei omanud kokkuvõttes tähtsustki, sest tema käe all valminud "The Final Frontier" on absoluutselt mage.

"Star Trek VI: The Undiscovered Country" (1991)

The Original Series'i kuuest filmist viimane on jälle tõsisema hoiakuga ja poliitilisema sisuga, keskendudes inimeste ja põlatud klingonite vahelistele konfliktidele. Peaosatäitjad on hakanud nüüdseks näitama väsimuse märke ning paistab väga välja, et on tagumine aeg Kirki ja Spocki seiklustele punkt panna. Õnneks ei tehta seda täiesti lõdva randmega - film on üpris korralik. Režissööriks (ja stsenaristiks) üldiselt parimaks Star Trek'i filmiks peetava "The Wrath of Khan'i" teinud Nicholas Meyer, kes kasutab eelarvet oskuslikult ära ning toob kenasti esiplaanile klingonid ja nende maailma. Vahepeal tuleb jutuks klassikaline kirjandus - klingoni keeles "Hamlet" on väidetavalt parim asi pärast viilutatud leiba. Üldiselt pilkupüüdev, aga natuke nüri osa.

"Star Trek Generations" (1994)

Selle linalooga algab The Next Generationi neljaosaliseks kujunenud (filmi)seeria, milles Enterprise'i kapteniks ja põhiliseks kangelaseks pole Kirk, vaid Patrick Stewarti kehastatud stoilisevõitu Picard, kes Star Trek'i huvilistele oli juba tuttav tänu aastaid kestnud populaarsele teleseriaalile. Värskendavalt mõjub ka näiteks asjaolu, et vahepeal möödunud aja (78 aastat) jooksul on inimeste ja klingonite vahelised suhted paranenud. Filmi kirjutamisel on kindlasti kahte asja arvesse võetud: vaatajaid, kes telesarjaga üldse kokku puutunud ei ole, ja Kirki, kellega jäetakse korralikult hüvasti, et üleminek ei oleks liiga järsk. Filmi puhul on meeldejäävaimaks sepitseja Soran, keda mängib Malcolm McDowell, ja suursugust Enterprise'i kujutavad plaanid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar