Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 30. oktoober 2013

"The Exorcist" - 40 aastat hiljem

Läbi aegade õudseimaks filmiks tituleeritud klassik "The Exorcist" saab tänavu 40 aasta vanuseks, kuid pole lakanud inimesi kohutamast. Enamikule inimestele meenuvad filmi pealkirja kuuldes kuulsad kaadrid vaimust vaevatud ja tundmatuseni moondunud Reganist, mida parodeerimine nii internetis kui komöödiates on "aidanud" eriti populaarseks muuta, kuid "The Exorcist'i" lugu on tegelikult kõvasti köitvam kui hästisäilinud, meeldejäävad efektid filmi viimases kolmandikus. Käesoleva teksti (mida ei maksa edasi lugeda, kui filmi näinud pole) mõte on põhjalikult uurida "The Exorcist'i" süžeed ja eriti püha isa Karrase lugu, mis algab tema ema vältimatu surmaga ja päädib eneseohverdusega, et hea saaks võitu kurja üle; samuti mõned mõtted selle kohta, miks film niivõrd mõjuv on. Lähtun seejuures filmi algsest kahetunnisest versioonist, mitte sajandivahetusel avalikkuse ette jõudnud director's cut'ist, mis on umbes kümne minuti võrra pikem (detailne võrdlus siin).
1. Isa Karras
Isa Damian Karras, kellest saab olulisim lüli kurjast vaevatud Regani päästmises, ei ole kõigest vaimulik, vaid ka psühhiaater. Üksildast Karrast vaevavad filmi alguses süümepiinad, kuna on jätnud üksinda enda vana hingitseva ema Mary, kes veedab päevad tolmuses kodus raadiot kuulates. Karras tunneb, et on usu kaotanud, sest ta ei muutu enam metroos almust paluva kodutugi suhtes kaastundlikuks, ja tahab preestriameti maha panna. Mehe elu muutub veel mornimaks, kui ema lõpuks hinge heidab. Enne naise surma teeb Karras raske otsuse: saadab ema vastu tolle tahtmist haigemajja, et too ei sureks kodus üksinda, vaid viibiks kuskil, kus abi võiks tüsistuste tekkimisel olla kergesti kättesaadav. Oma viimastel elupäevadel on ema ta peale selle pärast pahane. Naise surma filmis ei näidatagi, kuna Karras ei viibi tol hetkel ta juures, rääkimata ta käe hoidmisest. Süüst ja kahetsusest piinatud preester uputab end viskisse ja kukub ennast haletsema.
2. Captain Howdy
Ei ole täpselt seletatud, kuidas koletu deemon Pazuzu Reganini jõuab, kuid viimase keha ülevõtmiseks asub ta tüdrukuga otsekui eikusagilt väljailmunud Ouija laua abil suhtlema ning saab peatselt ohvrilt lõbusa hüüdnime Captain Howdy. Olles kord tüdrukusse pääsenud, jääb ta esmalt passiivseks ning muutub siis aina jultunumaks. Film kujutab tüdruku korrumpeerimist 1973. aasta filmi kohta üllatavalt julgelt: ühel koduvisiidile tuleval arstil käseb Regan end nikkuda, teisel haarab genitaalidest. Kõige šokeerivamas stseenis masturbeerib tüdruk krutsifiksiga, kattes voodilinad verega. Neil hetkedel arvatavakse Regani hullumeelse käitumise põhjustajaks olevat endiselt meditsiiniline või vaimne probleem, mille ajutiseks lahenduseks on doos rahustit Thorazine'i. Tõele kõige lähemal on aga inimene, kes Regani padja alla risti paneb, kuid vaatajale ei reedeta, kes seda tegi.
Veidi hiljem aset leidval tutvumisel Regani keha üle valitseva Pazuzuga saab isa Karras aru, et deemoniga silmitsi seistes tuleks tal hakata tegelema ka isiklike deemonitega. Karras on surnud emast näinud kummituslikke unenägusid ja Pazuzu teab täpselt, et see on mehe haavatavaim koht - kohemaid püüab ta Karrase endast välja viimiseks rääkis kreeka keeles, mida kõneles soravalt ta ema, ja kasutada naise häältki. Selleks hetkeks on Chris otsustanud, et vaimude väljaajamine oleks ainus lahendus, kuid Karras on arg ning väidab sarnaselt Reganit uurinud arstidele, et kõige mõistlikum oleks tüdruk pooleks aastaks kinni ja järelvalve alla panna, vältimaks olukorda, kus peaks deemoniga ise rinda pistma. Ometi soovib ta seda hiljem teha, kuid kirik määrab ülesannet täitma kellegi kogenuma - isa Merrini, kes ei oska aimatagi, et tüdruku elu ohustava deemoniga juba aastaid varem Aafrikas kokku puutunud on.
3. Regan
Noore Regani päästmiseks organiseeritud vaimude väljaajamine on kauakestev ja intensiivne protseduur, kuid moodustab filmist nii väikese osa, et see pole põhimõtteliselt enamat kui filmi eepiline finaal. "The Exorcist" ja lugematud seda imiteerivad filmid on üldsusele täpselt selgeks teinud, mida toiming kätkeb ja milleks seda õieti tarvis on, ent seitsmekümnendate alguses, mil film (ja selle aluseks olnud romaan) välja tuli(d), oli "eksortsism" kõigi jaoks nii tundmatu termin, et kaaluti filmi pealkirja millegi arusaadavama vastu vahetamistki. Seda enam on ka usutav, et kui alati hea tüdrukuna käitunud Regani iseloom korraga ootamatult äärmiselt hirmutavaks muutub, raiskab murelik ema Chris palju energiat, raha ja vaeva, leidmaks parimad arstid, kes näiliselt somaatilist probleemi põhjalikult uuriks ja sellele ka lahenduse leiaks. Seejuures on filmis kujutatavad meditsiinilised protseduurid visuaalselt peaaegu sama häirivad kui hiljem toimuv eksortsism ja Regani välimus selle ajal, kuid annavad ka olulisi vihjeid sellest, mille jõud on filmis kõige tähtsam.
Kui haiglas tehtud testid tulemust ei anna ja tüdruk järjepidevalt sõgedamaks muutub, otsib ema abi psühhiaatritelt, kes leiavad peagi, et kõige mõistlikum oleks tüdruk kauaks isoleerida ning teda põhjaliku jälgimise all hoida, millega naine nõus ei ole. Ahastuses Chris'i tähelepanu juhatatakse eksortsismile alles siis, kui üks psühhiaatreist selle jutuks toob, mainides ka toimingu vähest levimust ja efektiivsust, aga viimastki põhjendab ta arstidele omase ratsionaalsusega: inimene ei ole päriselt vaimust vaevatud, vaid kõigest usub seda, ja sel juhul saab ta uskuda ka eksortsismi toimimisse. Vaimude väljaajamine on niivõrd ebaharilik talitus, et preestridki ei tea sellest eriti palju.
4. Vaimude väljaajamine
Hetkel, mil heitlus Pazuzuga viimaks algab, ei saa voodi külge aheldatud keha omanikuks enam nimetada Reganit, kes on täiesti kadunud ja kelle kehast on saanud kest, mida deemon halastamatult nuku kombel kontrollib, seda järjepidevalt hävitades ja teotades. See on ka üks põhjuseid, miks filmi võib nimetada hirmutavaks - alguses paistab Regan olevat kõigest (vaimu)haige, hiljem on ta aga täielikult seestatud ning täielikult moondunud, kõneldes endale tundmatutes keeltes (prantsuse, itaalia, ladina, kreeka) ja ebainimlikult väändudes. Kui deemoniga vestelnud Karras püüab Merrinile seletada, milline on täpselt selle käitumine ja väidab Reganis olevat kolm erinevat isiksust, ütleb Merrin kohe, et tüdrukus on vaid üksainus: manipulatsioonitaktikaid kasutav jäle elajas. Eksortsismi käigus on Karras on vaid assistendiks, sobides selleks ka suurepäraselt, kuna vaimude väljaajamise käigus on hädavajalik psühhiaatri juuresolek ja seda ta ometi ka on. Merrin on see, kes püüab end Saatanaks kutsuvat deemonit püha vee ja salmide lugemisega kohutada ning tagasi pimedusse pagendada, kohkumata ka siis, kui Pazuzu (kuju) end kogu oma hiilguses jäiseks tõmbunud magamistoas ilmutab.
Karrase elus hiljuti aset leidnud kriitilised sündmused on aga see, tänu millele Pazuzust võitu saadakse, sest vastasel juhul ei soostuks paljukaotanud mees filmi lõpus deemonit endasse võtma ning end - ja ka peletist - pikalt järele mõtlemata surma saatma. Karras pääseb oma viimasesse puhkamiskohta kaotatud ema juurde, olles tänu elu loovutamisele päästnud ka väikese abitu tüdruku, vabastanud end kahetsuse küüsist ning end lunastanud. Karrase isetus ja Jumala vägi võimaldavad kurjuse hävitada. Kui päästetud Regan juhtunust toibuda on jõudnud (sellest õnneks ainsatki mälestust omamata), on nii temast kui ema Chris'ist korraga saanud uskujad, mille - nagu leiab filmi režissöör William Friedkin - peaks "The Exorcist" tegema ka vaatajast, sest kui teadusharud kõrvale jätta, võib olemas olla hoomamatu kurjus, mille minemapeletamiseks läheb tarvis midagi võimsamat kui ravimeid või vaimuhaigla.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar