Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 11. oktoober 2013

"White House Down" (2013)

Kahest Valge Maja ründamist kujutavast tänavusest märulist lõbusameelsem ja kerglaslikum "White House Down" on kui peldikuseina peale pintseldatud paljas naine: mitte just kõrge kunst, kuid sellele vaatamata üsna... paeluv. See film on üks neist suuri hingetõmbeid tegema panevatest märulitest, mis ei suvatse enda madalat intelligentsi varjatagi. Selle asemel üritatakse skeptilise vaataja poolehoidu võita hoopis sarmikate peaosatäitjate ning ohtra sädemepildumise ja lõhkeaineõhkimisega. Vähemalt sel tasandil on minu hinnangul tegu küllaltki kihvti ja kaasahaarava möllukaga. Kirjeldada saab "White House Downi" kui "Die Hard'ist" eeskuju võtva napakavõitu sõdimisena. Lahingutandriks on muidugi Valge Maja avaralt ümarad ruumid, pikad kajavad koridorid ja vahepeal ka hiidpurskkaevuga varustatud õu.

Häbematult suureplaaniline, kuid mitte hetkekski liiga kirjuks muutuv action ning Channing Tatumi (kangelane) ja Jamie Foxx'i (president) toimiv partnerlus teevad filmist mõnusalt muheda elamuse, mida ei suuda mürgitada isegi võltsilt mõjuvad sentimentaalsusepuhangud ja patriotism. Režissöör Roland Emmerichi ("2012", "Independence Day") jaoks pole "tagasihoidlik" kunagi arvestatavaks variandiks, mistõttu kasutab ta sündsusetult antud filmigi puhul iga võimalust keerata kummuli soomustatud limusiin-maastureid ning purustada hiiglaslikke koptereid, et luua võimalikult lummav spektaakel. Võrreldes vägivaldsema ja tõsisema kaksikvenna "Olympus Has Fallen'iga" on "White House Downi" tegelased mitmekülgsemad ning sündmustik kuidagi usutavam (mis sest, et USA president selles raketiheitjat kasutab). Tore lapsemeelne märuliseiklus; lihtsalt hästiõlitatud dünamo, mis ei rauge enne finišijooneni jõudmist. Vähem seebisust ja hullumeelsust poleks paha teinud (kehvavõitu arvutiefektid panevad ninakest krimpsutama), aga muidu suurepärane ajaviitefilm, mis tulevikus hakkab tuhandeid telekate ette naelutama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar