Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 5. november 2013

"13 Beloved" (2006) / "The Man from Nowhere" (2010) / "The Prophecy" (1995)

"13 Beloved" ("13 game sayawng", 2006)

Võlgades vaevlevale müügiagendile helistab ühel päeval tundmatu isik, kes pakub erakordset võimalust osaleda salajases mängus, mis eeldab erinevate ülesannete täitmist kasvavate rahasummade eest. Kuna esimeseks proovilepanekuks pole midagi enamat kui kärbse mahalöömine, ei tunne häbelikuvõitu kontorirott kartmiseks põhjust ning on pikemalt mõtlemata nõus, kuid ülesanded muutuvad järjest ekstreemsemaks. "Hirmu faktori" ja teiste analoogiliste reality show'de sõgedust matkida ja samas mõista püüdev "13 Beloved" sarnaneb konstruktsiooni poolest "Saw" järgedele, kuid on vähem võigas, vaimukam ja hulga eneseteadlikum, laenates seejuures üht-teist ka David Fincherilt (digitaalefektidega on tehtud seda, mida operaator ei suudaks ning peategelane meenutab veidi "Fight Clubi" oma). USA's turustatakse filmi selgelt kui mõnd eriti käredat õudukat, mida see kindlasti ei ole... pigem kiiksuga põnevik, mis püüab näidata, mida üks hädas inimene krabiseva nimel tegema soostub. Viimase pooltunni jooksul väljub film muidugi ratsionaalsuse piiridest, aga selles on alust süüdistada ka eelmainitud Fincheri "The Game'i" ja teisi surmamängus osalemist kujutavaid thrillereid.

"The Man from Nowhere" ("Ajeossi", 2010)

Lõuna-Korea põnevusmärul napisõnalisest erakust, kes laskub uimastite ja kurjategijate räpasesse maailma, et päästa talle ajapikku kalliks saanud väike tüdruk. Film pakub enam-vähem kõike, mida ühest korralikust Lõuna-Korea thrillerist oodata julgeks (hämarust ja pritsivat verd on rohkem kui kulub), aga mitte millegi poolest särav süžee on küll rutiinne ja äraleierdatud. Hollywood on juba aegadest ammustest olnud armunud surmtõsistesse tegelastesse, kellel pole midagi kaotada ja kes on sihini jõudmiseks nõus end kõigest läbi peksma ja lõikama. Täpselt selline on ka antud filmi nimitegelane, kuid õnneks omab teda mängiv Won Bin teatavast feminiinsusest hoolimata küllalt enesekindlat hoiakut, et veenev olla; niisamuti on ehe ning tugev tema side noore hädasolijaga, kellele ta on pigem hea sõbra kui isa eest.

"The Prophecy" (1995)

Natuke aegunud, kuid sellegipoolest tontlik ja lummav kirikuõudukas, mille puhul tekitab nukrust, et režissööriks polnud mõni tõeliselt kogenu, kes ligitõmbavast loost ja lugematutest headest ideedest (näiteks viiakse kurssi langenud inglite iseäraliku anatoomiaga) midagi veelgi suursugusemat suutnuks vormida; näiteks Brian De Palma või Francis Ford Coppola jaoks oleks see ideaalne projekt olnud. Vahest peetaks "The Prophecy'st" siis ka praegu rohkem lugu, kuna nähtavasti kiputakse sellesse suhtuma kui üsna unustatavasse fantaasiafilmi, mis sai õigustamatu hulga järgesid. Veidi vaimuvaene teostus ei takista õnneks särada näitlejail, kes on filmi tugevaimaks lüliks ja vastutavad peaaegu ainuisikuliselt selle püsiva intensiivsuse eest. Ainuüksi mässavat peainglit Gabrieli kehastav Christopher Walken on jumala piisav põhjus vaatamiseks, kuid - nagu juba vihjatud sai - ka üleloomulikud elemendid on päris taevalikult kujundatud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar