Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 23. november 2013

Dido - "Girl Who Got Away" (2013)

Kui album "Life for Rent" kümne aasta eest maailma vallutas, oli Briti poplaulja Dido populaarsuse tipus, ent tal ei õnnestunud kauaks raadiojaamade lemmikuks jääda. Kui "Girl Who Got Away" peaks olema püüe endale uued rõivad leida ja taas prominentseks edetabeliartistiks saada, oli Didost küll leidlik arvestada, et lauludel oleks moodne elektrooniline taust, kuid nende tagasihoidlikkuse ning argise sisu tõttu sobib album parimal juhul vihmaseid pühapäevi sisustama - potentsiaalseid hitte sellel pole. Dido, kelle jaoks see on esimene stuudioalbum üle viie aasta, reklaamib "Girl Who Got Away'd" millegi "suure ja lõbusana", kuid artistina on ta liiga arglik, et kitsast mugavustsoonist väljuda. Ehk ta seda ei tahagi. Hirm, et hoolega salvestatud albumist võib läbi töötlemise saada lihtsalt tähtsusetu toode, oleks kahtlemata õigustatud, kuna isegi Norah Jonesi viimasel plaadil on mossitama panevalt üleprodutseeritud sound. Kuna Didol oli selgelt soov olla värvikas ja särtsakas, poleks paha teinud koostöö pisut uljama ja julgustavama produtsendiga. "Girl Who Got Away" viga on püüda võimalikult paljudele meele järele olla, kuid eitada ei maksa, et muusika on uinutavalt õrn (eriti nimilaul). Lihtsalt selle turvalisus läheb vastuollu Dido kavatsustega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar