Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 23. november 2013

PÖFF 2013: 18.11-22.11

"Kill Your Darlings" (2013)

Maitsekas draama sellest, kuidas olulisse 20. sajandi kirjanduslikku liikumisse - Beat Generationisse - kuulunud vabamõtlejad 1944. aastal New Yorgis kohtusid ning üheskoos ratsionaalse mõtlemise ja tsensuuri vastu impulsiivselt mässama asusid. Filmi elegantne, kuid pretensioonitu stiil on sisuga suurepärases kooskõlas ning osatäitjad imetlusväärsed isegi juhul, kui vaataja peaks hästi teadma näiteks Jack Kerouac'i või William S. Burroughsi äratuntavat kõnemaneeri - Ben Foster suudab muljetavaldavalt matkida viimase monotoonset kurguhäält. Esiplaanil see-eest andekas Dane DeHaan Lucien Carrina (grupi hing, kes on oluline lüli filmis teisejärguliseks jäävas tapatöös) ning pärast Harry Potteri kehastamist riskantseid rolle otsiv Daniel Radcliffe tulevase kuulsa poeedi Allen Ginsbergina. "Kill Your Darlings" elab justkui oma peadpööritavalt pingsat elu ja innukad noored näitlejad on südameks.

"Child's Pose" ("Pozitia copilului", 2013)

Veidi õhuke, aga psühholoogiliselt põnev draama jõukast naisest, kes näeb võimalust irdunud täisealine poeg ümber enda sõrme keerata, kui tolle süü läbi sureb maanteeõnnetuses väike poiss. Emal on deemonlikud varjundid, kuid tingituna vahetust seotusest tragöödiale järgnevate oluliste asjaajamistega kandub temale ka suur osa süütundest ja vajadusest andestuse järele. Et film oleks realistlik ega lubaks tegelastele hetkekski privaatsust, on see üles võetud käsikaameraga, mis muutub ruttu üksluiseks ja on seega põhiliseks filmi kahjustavaks teguriks; vähesed tehnilised komponendid kompenseerib aga tegelastevaheliste suhete korralik dünaamika ning kalkuleerivat ema kehastav Luminita Gheorghiu, kes ei lase filmil koost laguneda.

"Dallas Buyers Club" (2013)

Viimaste aastate jooksul on keskikka jõudnud tulekeral Matthew McConaughey'l õnnestunud tõestada, et temasse tasub tõsiselt suhtuda, sest tal juhtub olema küllaga talenti... ja kasutada ta seda (enam) ei pelga. Biograafiliste sugemetega karakterdraama "Dallas Buyers Club" on peatamatu McConaughey jaoks järjekordne samm edasi, kuna AIDSi põdeva Ron Woodroofi rolli jaoks võttis eriliselt visaks muutunud mees paarkümmend kilo allagi. Kõhetuks luukereks transformeerunud näitleja on Woodroofina nii silmapaistev, et saab järgmisel Oscarite jagamisel kindlasti esireas istuda. Tähelepanu väärivad ka pühendunud kõrvalosatäitjad, intelligentne režiitöö ning (tõsielulistel sündmustel põhinev) lugu ise, mida lihtsalt tasub teada. McConaughey mängitud hedonistlik kauboi ei ole kõigest surmavasse haigusesse nakatunud, vaid leiab tänu sellele ka elule mõtte.

"Bitch Hug" ("Bitchkram", 2012)

Just Filmi programmi kenasti passiv Rootsi noortefilm sõprusest ja unistustest, mille nauditavus seisneb paari meeldivat üllatust pakkuvas ainulaadses süžees. Peategelane - tuisupäine blond tütarlaps - on oma üleolevuse ja lapsikuse tõttu päris väljakannatamatu, aga isegi sellest hoolimata ei saa täiesti ükskõikseks jääda, kui ta paaril korral piinlikusse olukorda satub. Tüdruku huumorimeele ja attitude'i tunneb kindlasti ära igaüks, kes Just Filmiga tuttav on või näiteks (kooli) raamatukogust mõne Skandinaavia maa noorsooromaani laenutanud on. Filmina ei midagi eriliselt meeldejäävat, kuid natuke saab naerda ja ehk ka paar positiivset mõtet pealekauba.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar