Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 3. november 2013

"The Last Days on Mars" (2013)

Küllaltki kõheda lühifilmi "Blinky™" autori Ruairi Robinsoni täispika ulmeka "The Last Days on Mars" keskmes on Marsil viibiv astronautide meeskond, kes satub vahetult enne Maale naasma hakkamist ootamatult jamadesse. Kvaliteetsed või vähemalt intelligentsed Marssi puudutavad ulmefilmid võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda, nii et käesolev linateos ujub niigi suhteliselt ohtlikes vetes, kuid õnneks tegevuspaik ise nii olulist rolli ei mängigi - tegemist just lihtsakoelise zombiõudukaga, mida nähtavasti inspireerinud kosmoseteemalised atmosfäärilised arvutimängud à la "Dead Space'i" seeria.

Hea, et sündmused toimuvad valdavalt siseruumides, kuna punast planeeti ennast kujutavad plaanid on kindlasti problemaatilised vähese usutavuse pärast. Erinevalt "Moon'ist" või hiljutisest "Gravity'st" ei suuda film väga veenda, et tegevus ei toimu meie kallil Maal. Wikipedia andmetel on Marsi gravitatsioon 40% Maa omast, kuid Jordaanias üles võetud filmist küll sellist muljet jää, ja mis puutub õhustikku üldisemalt, siis kahtlemata ei küündi "The Last Days on Mars" näiteks painajalikult klaustrofoobilise "Pandorumi" tasemele. Kokkuvõttes on "The Last Days on Mars" siiski enam-vähem normaalne kergekaaluline ulmefilm, mis püüab ristata praeguseid kuumi kaupu ehk sci-fi'd ja telesarja "The Walking Dead".

Ma ise pole pooltki nii pühendunud ulmehuviline kui sõbrad ulmeajakirja Reaktor toimetusest või BAASist, aga oletan, et selle žanri fännidega on samamoodi nagu minusuguste horrorifriikidega: sööd nägusid tegemata ja nina krimpsutamata ära kõik, mida taldrikul serveeritakse. Ja kui peab hiljem jalgu trampima ja vihast või piinlikkusest karjuma, siis pole sellestki midagi. Küllap niisugustele filmisõpradele on mõeldud seegi teos. Olgu ka märgitud, et kui kord ammu ristis Trash filmi "Sunshine" ebardi päikesepoisiks, siis "The Last Days on Mars'is" on Marsipoisid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar