Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 11. detsember 2013

"Breathe In" (2013) / "Alan Partridge: Alpha Papa" (2013) / "Hudson Hawk" (1991)

"BREATHE IN" (2013)

Just täiskasvanutele mõeldud hellatundeline draama toreda, aga ka kurvavõitu armastusfilmi "Like Crazy" tegijatelt. Värve, müra ja isegi dialoogi on filmis napilt. Peategelaste tundemaailma avaldumisel mängivad fundamentaalset rolli just kõhklevad pilguheidud, mänglev kehakeel ja musitseerimine. Seda enam võidab film Guy Pearce'i ja kauni Felicity Jones'i arvelt, sest nende vahel ulub palju õrna elektrit. Pearce on suuremates stuudiofilmides alati säranud (ulmemärul "Lockout" on hea näide), ent tal tasub - nagu antud film reedab - keskenduda pisematele draamadele ning nõnda filmifestivalide külastajate südamed võita. Intiimne "Breathe In" on eriline nagu väikese lapse kirjutatud luuletus, aga emotsionaalses mõttes ehk liiga vaoshoitudki. Stsenaarium ja näitlejad on kahtlemata tugevad, nii et film võiks julgemalt tähelepanu lunida, mitte nurgas kössitada ja oodata, et uudishimulikumad selle ise avastaks.

"ALAN PARTRIDGE: ALPHA PAPA" (2013)

See oli mu esimene kokkupuude Steve Coogani kehastatud legendaarse Alan Partridge'iga ja pettuma ei pidanud, ehkki iseloomu ja looki poolest ei eristunud Partridge mu jaoks väga tugevalt mõnest teisest tegelasest, keda Coogan komöödiafilmides ja -seriaalides kehastanud on. "Alpha Papa" leiab hoogsa dialoogi ja situatsioonikoomika vahel ideaalse tasakaalu, tehes filmist ühe andekaima 2013. aasta komöödia. Võin mürki võtta, et tänavusel PÖFF'il oli see üks silmapaistvamaid naerutajaid. Filmis toimuv pantvangikriis sobiks seejuures mõnda suvalisse Hollywoodi komöödiasse, aga "Alpha Papa" puhul tõstavad leidlik briti huumor ja loomulikult Coogan selle täiesti teisele tasemele.

"HUDSON HAWK" (1991)

Absurdikomöödia, mis katastroofiliseks läbikukkumiseks osutus ja kõigi poolt koheselt kõlbmatuks tunnistati. Aastate jooksul on see siiski saanud väikestviisi kultusfilmiks. Küllap on internet siinkohal kaasa aidanud, sest teadupärast pakub see luksust anonüümselt kuulutada armastust millegi vastu, mis tegelikult kellelegi ei meeldi. Omalt poolt lisaksin, et kvaliteetseks oleks "Hudson Hawk'i" kuritegelik nimetada, kuid filmi häbematus jaburuses ning asjaosaliste usus sellesse jaburusse on midagi veidralt geniaalset. Antud komejandi täpne suunitlus jääb mõistatuseks, sest sihtgrupiks on täiskasvanud (roppusi ja vägivalda on mõõdukalt), aga selle toon on jälle omane lastefilmile. Bruce Willise filmidest on see samas üks naljakamaid...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar