Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 14. detsember 2013

Bruce Springsteen - 'Racing in the Street'

Bruce Springsteeni lauludes on autod esindanud peaaegu alati piiritut vabadust: Thunder Road'i - muusiku tuntuima laulu - tülpinud jutustaja pakub tüdrukule igavest varjualust oma auto näol, mis tõotab viia nad teekonnale kujuteldavasse taevasse; samalt albumilt pärinev Born to Run on jälle põgenemisplaaniga noortest, kes oma läikivate autodega põhimõtteliselt üheks on saanud, kuna kihutamisest tekkiv adrenaliin ja lõbu hoiab neis eluvaimu sees. 1978. aasta Racing in the Street'is ei sümboliseeri autod aga õndsust ega vabadust, vaid on kõigest rutiinne viis eraelulistest probleemidest ajutiselt pääseda. Laulu alguses on minategelane huvitatud illegaalsetest võidusõitudest just enda ülalpidamiseks hädavajaliku raha pärast. Hiljem saab sellest halb kinnisidee, kuna ta on (sarnaselt tüüpilistele Springsteeni tegelastele) jäänud elu hammasrataste vahele ning järsku ei paku miski paremat viisi lämmatavast raskusest eemale saada. Springsteen jutustab enda lauludes tihti lihttöölistest, kes saavad sõitmisest või näiteks tantsimisest (Out in the Street) erutust, mis hoiab neid hinges suremast, kuid Racing in the Street'is saab rutiinne, tühi tegevus ka autosõidust (mis moodustab põhiosa jutustaja igapäevaelust). Springsteeni laulude seast on see igatahes üks kurvemaid ja eksistentsialistlikumaid. Esmakordselt ilmus lugu 1978. aasta albumil "Darkness of the Edge of Town", kuhu see morni meeleolu tõttu suurepäraselt sobitub. Korrektsuse huvides on laulusõnad kopeeritud artisti kodulehelt.
I got a sixty-nine Chevy with a 396
Fuelie heads and a Hurst on the floor
She's waiting tonight down in the parking lot
Outside the Seven-Eleven store
Me and my partner Sonny built her straight out of scratch
And he rides with me from town to town
We only run for the money got no strings attached
We shut 'em up and then we shut 'em down
Esimese salmi mõte on kujutada Springsteeni loomingu tavapärast keskkonda ja illustreerida samal ajal kindla terminoloogia abil peategelase kinnisideelisust enda auto suhtes, mida ta on omaenda kätega putitanud ja millest mõtleb kui tüdrukust. Autost kui inimesest kõnelda pole loomulikult sugugi ebatavaline ("Ta on kiire...") ja antud juhul võimaldab see suurepäraselt rõhutada tema Chevy isiksustatust. Minategelase näol on tegemist lihtsa "elumehega", kes on kokku pannud võimsa auto, millega osaleda erinevatel seadusevastastel võidusõitudel, et ennast elatada. Ühtlasi reedab salm, et tema elu on liikuv ja odav - ta sõidab kaaslasega linnast linna, peatudes aeg-ajalt juhuslike bensiinijaamade või poodide ees. Springsteeni töölisklassi inimeste vaevadest ja unelmatest rääkivates lugudes esineb sageli tanklaid, tehaseid ja muid urbanistliku keskkonnaga seostuvaid ehitisi, nii et Racing in the Street ei eristu selles osas tema ülejäänud loomingust.
We take all the action we can meet
And we cover all the northeast state
When the strip shuts down we run 'em in the street
From the fire roads to the interstate
Some guys they just give up living
And start dying little by little, piece by piece
Some guys come home from work and wash up
And go racin' in the street
Sarnaselt paljudele teistele Springsteeni tegelastele on temagi fatalistlik pessimist, kes tunneb hirmu ajapikku tühjaks tähendusetuks kestaks muutumise ees. Teda lohutab teadmine, et osaleb võidusõitudega vaid teenimise huvides ja hobikorras ega ole ennast sellele veel "maha müünud". Ent kui album "Born to Run" on noortest inimestest, kellel on veel lootust enda elu kulgu natukenegi määrata, siis hulga süngema "Darkness on the Edge of Town'i" omad on juba piiratud nende kodukohta ümbritseva pimeduse poolt. Kurb, kuidas mõni aasta varem välja tulnud Thunder Road'is on maantee(d) midagi igavikulist ja päästvat ning Racing in the Street'is see-eest tumedusse neeldunud siplejate elutsemiskoht. Samadesse ahelatesse alatiseks lõksu jäämine ähvardab ka peategelast, aga ta ise ei oska seda veel aimata - kuni tüdrukuga kohtumiseni.
I met her on the strip three years ago
In a Camaro with this dude from L.A.
I blew that Camaro off my back and drove that little girl away
But now there's wrinkles around my baby's eyes
And she cries herself to sleep at night
When I come home the house is dark
She sighs "Baby did you make it all right"
She sits on the porch of her daddy's house
But all her pretty dreams are torn
She stares off alone into the night
With the eyes of one who hates for just being born
For all the shut down strangers and hot rod angels
Rumbling through this promised land
Tonight my baby and me we're gonna ride to the sea
And wash these sins off our hands
"Darkness on the Edge of Town'i" laulude ulatus on Springsteeni varasematest palju suurem ja suur ajahüpe Racing in the Streeti narratiivis demonstreerib seda hästi. Kolm aastat on periood, mille jooksul vajub laulu peategelane sügavasse masendusse, ehkki talle kuulub tüdruk, kelle "võitis" ühel streetrace'idest. Pole täpselt selge, kas on konkreetseid tema elu raskendanud asjaolusid või panevad tütarlapse piinad tal enda omi viimaks mõistma, aga selge on, et ta pole rahul eluga, millesse ta suutnud end lukustada. Nüüd hingab ta päevast päeva läppunud (väikelinna)õhku ja veedab aega kõigest tüdinud tüdrukuga. Kui varem seadis ta enda elu selleks ohtu, et leiba teenida, on sellest saanud tema jaoks eskapism, mis võimaldab hetkekski ignoreerida igapäevaelu piinu ning nukrusi. Mehed Springsteeni lauludes on harva suutmatud oma tüdrukutele meele järele olema, kuid antud laul tekitab ka tundmuse, et minategelane on kaua mõelnud enda autost kui naissoost kaaslasest ja ei oska nüüd lihast ja luust neiuga midagi peale hakata, mistõttu tunneb end nüüd vastutavana tolle depressiooni eest. Aga kannatajad on nad kahjuks mõlemad. Ja kes on Springsteeni muusika mõistes kannatajad? Inimesed, kellel pole enam lootusi ja unistusi.

Salmi lõpp on lootusrikas, sest vihjab nende tahtele üritada uuesti alustada, kuid peatselt järgneb kummituslik refrään: "Cause summer's here and the time is right / For goin' racin' in the street". Laul muutub selle tõttu veidralt tsükliliseks. Kui seda repeatil kuulata, paistabki tegevus lihtsalt muudkui korduvat ja korduvat, muutes loo veelgi nukramaks. Lõppude lõpuks ei olegi "Darkness on the Edge of Town" (vaieldavalt Springsteeni parim LP) paremasse kohta jõudmisest, vaid kaotusega leppimisest. Nagu nimilaulus öeldud: "Some folks are born into a good life / And other folks get it anyway anyhow / Well, I lost my money and I lost my wife / Them things don't seem to matter much to me now".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar