Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 17. detsember 2013

Lou Reed (1942-2013): "New York" (1989)

Oktoobris suri maksatüsistuste tõttu muusik Lou Reed, kes oli kuuekümnendatel bändi The Velvet Underground ninamees ja hiljem võrdlemisi edukas sooloartist. Mälestamise mõttes teen mõned postitused, arvustamaks lühidalt tema tähelepanuväärsemaid albumeid.
"NEW YORK" (1989) on album, mille Lou Reed oleks võinud teha juba seitsmekümnendate alguses, sest põlise newyorklasena ammutas ta selle linna sageli süngest õhustikust laulude jaoks alati inspiratsiooni ja seda juba aegadel, mil The Velvet Undergroundis oli. Mees ootas aga kannatlikult sobivat aega ja asus värvika concept albumi "New York" kallale alles kaheksakümnendate teisel poolel. Tulemus on nii hea, et see pole (mu meelest) vaid parim Lou Reedi album, vaid üks parimaid üldse. Bänd ei pruugi just teab mis kõvasti rokkida, aga see polegi oluline, sest rõhk on just laulusõnadel, mis on fantastilised. "New York" sisaldab loomingulisi sketše erinevatest New Yorgis elavatest inimestest, käsitledes nende kaudu probleeme nagu prostitutsioon, koduvägivald, uimastid, soovimatu rasedus või lihtsalt tülpimus. Ja kõike seda räpases urbanistlikus kastmes. Ometi ei püüa album vägisi šokeerida ja on depressiivsest meeleolust sõltumata (või ehk tänu sellele?) veidralt ilus. And funny!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar