Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 15. detsember 2013

"Searching for Sugar Man" (2012)

"Ralf, millal "Sugar Man'i ära vaatad?" on küsimus, mida olen viimase poole aasta jooksul kuulnud vähemalt tuhat korda, sest parima dokumentaalfilmi Oscari võitnud "Searching for Sugar Man" tegi filmihuvilistest tuttavate südameisse sooja pesa ja arusaadavalt pidasid nad vajalikuks seda järjepidevalt mullegi soovitada. Viimaks siis järele andsingi ja ehkki tõdema pean, et vaimustust ma täielikult ei jaga, on filmi populaarsus absoluutselt mõistetav, sest sellel on - nagu paljudel auhindadega pärjatud dokumentaalfilmidel - fantastiline lugu, mida rääkida. Nimelt andis seitsmekümnendate alguses üks kitarri mängiv ja laule kirjutav ameeriklane nimega Sixto Rodriguez välja paar stuudioalbumit, mis osutusid tema muusikat kuulnute hämmastuseks täiesti ebaedukaks. Rodriguez jäi kodumaal kõigile tundmatuks ning - nagu sellistega tavaliselt olema kipub - "kadus jäljetult". Ühel hetkel jõudis tema muusika aga Lõuna-Aafrikasse, kus see kõigi südamed võitis. Riigis müüdi aja jooksul sadu tuhandeid Rodriguez'i plaate ja igaüks teadis tema laulude sõnu peast, mistõttu ei osanud keegi aimata, et müstiline muusik on ülejäänud maailma jaoks totaalselt võõras.

"Searching for Sugar Man'is" uuritaksegi välja, mis mehest täpselt sai. Filmi kohta on tehtud märkus, et sellest on väär kujutada Rodriguez't mõne mütoloogilise onuna, kellel ei õnnestunudki sooloartistina läbi lüüa ja kes paremate väljavaadete puudumisel põhimõtteliselt varjudesse vajus, sest tegelikult saavutas Rodriguez edu ka Austraalias ning käis seal kaheksakümnendatel lausa tuuritamas, kuid selle tõsiasja teadmine filmi halvemaks ei muuda. "Searching for Sugar Man'i" trumbiks on igatahes jutustatav muusikateemaline muinasjutt ja seda on täitsa tore kuulda ning näha. Mind võlus tegelikult enim see, kuidas Rodriguez'i loomingut kummardavad lõuna-aafriklased püüdsid tema laulude sõnadest leida vihjeid mehe tausta kohta. Väga iroonilisel kombel on filmi populaarsus muidugi mingil määral vähendanud selle poolt pajatatava legendi imetabasust. See oleks olnud huvitav saatuse vingerpuss, kui "Searching for Sugar Man'iga" oleks juhtunud samamoodi nagu muusikuga, kes on selle staariks.

3 kommentaari:

  1. Miks sa filme ei hinda? Oleks hea näha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui kursoriga posterile osutada, siis näeb. :)
      Selline trikk.

      Kustuta
    2. Aaaa...pean nüüd hakkama tagant järele su postitusi üle lugema! :D

      Kustuta