Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 4. detsember 2013

Stephen King - "Apt Pupil"

Kuna mulle hirmsasti passib põnevik "Apt Pupil", tekkis soov lugeda Stephen Kingi samanimelist lühiromaani, millel see põhineb. Aastas loen ma 1-2 Kingi raamatut ikka, sest ta lugudesse on kerge süveneda ja need on alati põnevad - eks see ole ka üks põhjustest, miks ta maailma populaarseimate kirjanike hulka kuulub. Algselt ilmus "Apt Pupil" neljast jutustusest koosnevas 1982. aasta kogus "Different Seasons", mille kirjastus Fantaasia tänavu maakeeles välja andis. See on lugu andekast õpilasest nimega Todd, kes on teada saanud, et lähedalelav vanamees on tegelikult endine nats nimega Kurt Dussander.

Selle asemel, et sõjakurjategija üles anda, hakkab 13-aastane poiss tal regulaarselt külas käima, et mees vestaks üksikasjalikult sadistlikest piinamistest, eksperimentidest ja tapmistest, mida natsid silmagi pilgutamata korraldasid. Dussander on püüdnud toimunut meelest pühkida, kuid tal ei jää erilist valikut, sest on põhimõtteliselt väljapressimise ohver. Õige pea õnnestub mehel väike väljapressija aga hoopis enda sõrme ümber keerata. Sellest saab alguse kauakestev parasiitne suhe, mis mõjub kehvasti mõlemale osapoolele. Üks lugeja ütleb enda Goodreads'i arvustuses võrratult, et selles loos satuvad kokku inimene, kes sündis koletisena, ja inimene, kellest sai koletis. Esimene võib olla heade väljavaadetega viieline õpilane ja nägus pealekauba, kuid Himmleri kunagise käsutäitja kodus ei ole tal enam tarvis oma tõelist palet peita. Raamatu (ja filmi) teebki köitvaks see, kuidas kummagi karakteri saatanlikkus teise tõttu avaldub: Dussander pole pärast sõja lõppu kellelegi viga teinud, ent olles natsimundri Todd'i sunnil jälle selga tõmmanud ja minevikku valjult meenutanud, viskab ta ahju hulkuva kassi; mehe lugusid pühalikult kuulanud Todd (keda film näitab veidi positiivsemas valguses) hakkab see-eest murdeikka jõudes nägema vägivaldseid märgi unenägusid ning saab hiljem rahuldust ainult tüdrukutele viga tegemisest fantaseerides.

Lühiromaan on vähem kui 200 lehekülge pikk ja keskendub ainult neile kahele, kuid erinevalt ekraniseeringust ulatub tegevus üle mitme aasta. Nautisin lugu väga, ehkki see mulle juba tuttav oli. Olin unustanud, kui kaasahaaravad ja täiskasvanulikud on Kingi (kes väidetavalt kirjutas selle vahetult pärast meistriteost "The Shining", et 'pinget maandada') varasemad teosed. Paraku ei puudu ka sellest raamatust out of place ja näiliselt kiiruga väljamõeldud lõpp, mis on selle autori üks peamisi komistuskohti, aga antud juhul on see kõigest paari lehekülje küsimus. "Apt Pupil'is" pole tulnukaid, laastavat gripiepideemiat või vampiire, vaid kaks erinevat laadi inimkurjust, mis ootamatult põrkuvad ning vastastikuse kontrollimise ja mõjutamise läbi aina tugevamaks muutuvad...
Kaader filmist "Apt Pupil" (1998)

1 kommentaar:

  1. Olen seda raamatut kunagi lugenud ning just see tekitas suuremat huvi Kingi tööde vastu.

    VastaKustuta