Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 12. detsember 2013

"Whores' Glory" (2011) / "Faust" (1926) / "Scenic Route" (2013)

"WHORES' GLORY" (2011)

Kolmest loost koosnev dokumentaalfilm, mis vaatleb ja võrdleb eraldi lõbutüdrukute igapäevaelu Tais, Bangladeshis ja Mehhikos. Spetsiifilisemalt näidatakse linnaosasid, kus meeste jaoks on bordellide külastamine sama tavaline meelelahutus kui näiteks kinos käimine. Prostituudid, kes neid meelsasti teenindavad, ei tee tööd vastumeelsusega, kuid neilgi on umbkaudsed unistused, mille täitumine tundub ebatõenäoline. Film keskendub tüdrukute tundemaailmale, püüdes välja uurida, kas räpased magamistoad on nende jaoks vahe- või lõpp-peatus. Neist ei jää otseselt muljet kui kannatajatest või ohvritest, ent arenenud maade eluga harjunud vaatajate jaoks võib enda keha müüvate neidude käekäik tõepoolest morni või suisa šokeerivana tunduda. "Fucking whores. These bitches can be such sluts sometimes," ütleb üks rõvedaid seiklusi otsiv mehhiklane kohalike hoorade kohta. Üldiselt huvitav reis koledatesse kohtadesse, mille paneb õitsema piiritu kiimlemine, aga filmis on liiga vähe privaatseid momente ning liiga palju juhuslikkust ja tühje stseene. Hüperrealistlik, aga pealiskaudne dokk.

"FAUST" ("Faust - Eine deutsche Volkssage", 1926)

Kahekümnendatel valminud linateose kohta on "Faust'i" näol tegemist ennekõike ekstravagantse eriefektifilmiga, kus silmapaistvaimad on kostüümid, dekoratsioonid ja rekvisiidid, millega legendaarset mõistulugu jutustatakse. Režissöör F.W. Murnaule usaldati filmi valmistegemiseks suuri rahasummasid, mis võimaldas tal kasutada edevaid visuaalseid lahendusi. Kui Fausti koduküla tabab filmi alguses laastav katk, mis pooled selle elanikud tapab, ei näidata neid ainult hinge heitmas, vaid ka taevalaotuseni kõrguvat ja vaevatute üle irvitavat Mefistofelest, kelle tohutud tiivad kodudele ja kirikutele ähvardavaid varje heidavad. Uhke linateos.

"SCENIC ROUTE" (2013)

Dialoogipõhine draama kahest sõbrast, kelle autoreis katkeb ootamatult, kui sõiduk vähekasutatud maanteel ootamatult üles ütleb. Kuumuse ja vedelikupuudusega maadlema pidavate meeste parim variant on oodata kellegi möödumist, aga see hakkab üha ebatõenäolisem tunduma. Kahjuks on aja jooksul kummalgi jäänud teisele palju olulist ütlemata ja just see raske olukord sunnib neid viimaks aus olema. Koomik Jerry Seinfeld on suhete kohta öelnud, et nende lõppemist saab võrrelda sulajuustuga kuuma pitsaviilu peal, kui sellest tükk haugata: venib aina pikemaks ja muutub õhemaks, aga rebeneda ei taha. Viimane ähvardabki antud filmis juhtuda kauakestnud sõprusega. Niisugused pisikesed jutuajamisfilmid on mulle alati meele järele olnud ja ka "Scenic Route" polnud erand, kuigi kahe tegelase taust ei ole piisavalt rikkalik, et niivõrd minimalistlikule filmile voolu anda. Josh Duhamel teeb selles enda esimese (arvestatava) tõsise rolli.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar