Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 10. jaanuar 2014

Viis parimat dokfilmi, mida nägin aastal 2013

Täpsustan igaks juhuks, et nimekiri pole kokku pandud 2013. aastal linastunud dokfilmidest, vaid möödunud aasta jooksul nähtuist. Jätsin välja lühifilmid.

"THE HELLSTROM CHRONICLE" (1971)

Kui kõik elusloodust puudutavad dokumentaalfilmid kõnelevad putukatest kui imetlusväärsetest olevustest, siis "The Hellstrom Chronicle" võtab teise vaatenurga, sisendades, et kord tuleb aeg, mil inimene on välja surnud ja satikad - masinlikud paljunejad-sööjad - valitsevad maailma. Tegu on ainult osaliselt dokumentaalfilmiga: näiteks enda hüpoteese esitlev dr. Hellstrom on hoopistükkis väljamõeldud tegelane. Filmis on aga tõepäraseid ja kauaks kummitama jäävaid tähelepanekuid, nagu: "Without the burden of intellect, emotion or individual identity, these creatures were given something we weren't: the knowledge that they must work together to create the elusive utopia - the perfect society." Tõeline friigifilm.

"THE TIMES OF HARVEY MILK" (1984)

Üllatavalt liigutav ja süütu dokfilm Harvey Milkist, kelle kehastamise eest võitis Sean Penn mõned aastad tagasi elu teise Oscari. Film annab kvaliteetse arhiivimaterjali abil fantastilise ettekujutuse seitsmekümnendatel San Francisco tänavail toimunust ning tutvustab Harvey Milki poliitilist tegevust põnevalt, andes ühes intervjuudega ka mõista, kui inimsõbralik ja omakasupüüdmatu Milk tegelikult oli ning vastandades seda inimeste suhtumisega homoseksuaalsetesse. Tegu pole eluloofilmiga - teemaks on konkreetselt Milki tapmine, sellele eelnenu ja aeg, mida tollal seal viibinud meenutaks üsna keeriselisena.

"MY BEST FIEND" ("Mein liebster Feind - Klaus Kinski", 1999)

Ei ole just tohutu Werner Herzogi dokfilmide fänn, kuid tema mälestuslik film kauaaegsest partnerist ja sõbrast - sõgedast Klaus Kinskist - annab kena ülevaate varalahkunud näitleja temperamentsest iseloomust ning Herzogi varasemate filmide võtete ajal aset leidnust. Mõlema mehe ekstsentrilisus (et mitte öelda hullus) moodustas läbi aastate lugematuid täiuslikke torme, mis sundis lähedalviibijaid ettevaatlik olema. Filme tehes korduvalt surmasuhu sattunud Herzogil on igatahes palju värvikaid lugusid ning nende jutustamiseks naasis ta lausa vanadele võttepaikadele. Klaus Kinski vaimne ebastabiilsus on muidugi hämmastav; kahjuks on tütar Pola ka väitnud, et vägistati isa poolt lapsena.

"SAMSARA" (2011)

Ron Fricke'i ootuspäraselt lummav dokfilm Maast, mis palju enamat kui lihtne inimmõistus ette kujutada võib. Produtsent Mark Magidson ja Fricke rändasid nelja aasta jooksul 25 erinevasse riiki, et jäädvustada kõike imetabast ja traagilist, millega suurem osa meist kunagi kokku ei puutugi. Tegu pole lihtsalt filmi, vaid elamusega, mis dialoogi kasutamatagi võib pähe panna hulgaliselt mõtteid. Ja mis puutub tegijate vaeva: näiteks kui Indoneesias Java saarel filmiti stseene väävlikaevandustest, võis tuul ootamatult kopsudesse puhuda väävelhapet, mis seal suitsu ja gaasi näol õhku täidab. Mastaapne ja meeldejääv suurteos.

"MY AMITYVILLE HORROR" (2012)

70ndatel aset leidnud Amityville'i juhtum on ilmselt kõige tuntum paranormaalsete nähtustega seotu; see on olnud lugematute õudusfilmide ja raamatute aluseks ning sai omal ajal rohkelt meediakajastust, kui selle keskmes olnud abielupaar, kellel oli paar last, läbielamistest avalikult rääkima hakkas. Üks lastest oli nüüdseks täiskasvanud Daniel, kes otsustas lasta end intervjueerida, et pakkuda enda perspektiivi toimunu kohta. Tuleb aga välja, et tema jaoks polnud tollal suurimaks tondiks keegi muu kui vägivaldne isa, kelle vastu Daniel alati jälestust on tundnud. Ometi kinnitab ta tolle väiteid, et nende kodus aset leidsid tõepoolest aset üleloomulikud nähtused. Väga psühholoogiline dokumentaalfilm ühe vaimselt ebastabiilse inimese võitlusest isiklike deemonitega, andes võimaluse näha Amityville'i lugu uudse nurga alt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar