Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 2. jaanuar 2014

"About Time" (2013)

Film nimega "Womb" pani mind kord imestama, miks draamafilmide puhul ei kasutata sagedamini süžee ainulaadseks muutmise huvides sci-fi elemente. Miskipärast on alati kehtinud kirjutamata reegel, et kui teemaks on inimsuhted, peab filmi reaalsus ühtima võimalikult palju meie omaga. Kui nüüd õigesti mäletan, siis näiteks "Womb'i" maailmas oli DNA'd kasutades võimalik inimestest loote näol kloone luua. Pärast boyfriendi surma otsustas noor naine tollega sama teha, hakates ise klooni surrogaatemaks, kasvatades ta siis üles ning astudes temaga uuesti suhtesse. Ühesõnaga oli tegu iseäraliku intsestiteemalise euro-draamaga, mille puhul tegelikku reaalsust veidi väänav kontseptsioon võimaldas teha omapäraseid tähelepanekuid seksuaalselt moraalse käitumise kohta.

Ka "Love Actually" teinud Richard Curtis on "About Time'i" puhul leidnud ajas rändamises mugava plot device'i, mille abil üles ehitada mesine lugu armastusest ja perekonnast, nii et "A new funny film about love. With a bit of time travel"on täitsa lööv reklaamlause. Ajas rändamist on armastusfilmides varemgi esinenud, aga erinevalt näiteks "The Time Traveler's Wife'ist" ei ole see sugugi nii fundamentaalne osa tervest süžeest - pigem kui kasulik mustkunstitrikk või nähtus taustal, mis võimaldab teha tähelepanekuid elu enese kohta. Filmi südameks on ikkagi tegelased ja nendevahelised suhted. Siin külmal Eestimaal on "About Time" saanud erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks, kuid pean tõdema, et ehkki filmi maagia minust mööda ei jooksnud, ei jaga ma vaimustust sajaprotsendiliselt. "About Time'i" kiire nuti osas, mis avaldub läbi konstruktsiooni ja dialoogi, pole muidugi küsimust ning hellusest pakatav lugu on küllalt universaalne, et kõnetada kõiki, kes omanud lähedasi ja/või mingisuguseidki sügavaid tundeid, aga päris nii liigutavaks ei osutunud, et see mind oksakese kombel murdnuks - pean tõdema, et vähemalt minu meelest ületab "About Time" õhukest joont, mis lahutab liigutavat ja naeruväärselt läilat. Film elavneb mõistagi just Bill Nighy't sisaldavate stseenide ajal, sest tal paistab millegipärast väga lõbus olevat ja nõnda on eriliselt naljakas näha teda kasutamas väljendeid nagu "frosty bugger". Ühtlasi on kõige tundlikumad stseenid, mis puudutavad tema ja Domhnall Gleesoni kehastatud poja suhet, tekitades rõõmu, et film söandab olla rohkemat kui lihtsalt romantiline komöödia. Aga kahjuks on "About Time" - nagu ütleb Bill Nighy mängitud isa elu kohta - "mixed bag". Eks ootused olid tavapärasest suuremad ka.

Filmis torkab ka silma noor kaunitar Margot Robbie, kellest Scorsese "The Wolf of Wall Street" teeb kindlasti moeajakirjade ajutise favoriidi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar