Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 27. jaanuar 2014

"Coogan's Bluff" (1968) / "The Beguiled" (1971) / "Escape from Alcatraz" (1979)

"COOGAN'S BLUFF" (1968)

Režissöör Don Siegel tegi pika karjääri jooksul Clint Eastwoodiga mitu filmi (kuulus "Dirty Harry" nende seas), armastades näitlejat alati fetišeerida. Siegelit vaimustas Eastwoodi karisma ja jõulisus ning nõnda on "Coogan's Bluff'i" nimitegelane just selline pealetükkivalt ülbe, aga alati vastupandamatu antikangelane, kellesuguseid näitlejal on tihti olnud kombeks kehastada. Esimese veerandtunni jooksul hullab Arizona šerif Coogan, kes äsja vahistanud ohtliku amokki jooksva indiaanlase, rinnaka blondiiniga ning suundub siis võõrasse New Yorki, et hoopis sealsete neidudega miilustada. Film ei väsi nina alla hõõrumast, kui osav võrgutaja on Coogan - vähemalt tosinas stseenis veedab korrakaitsja mõne tibinaga aega - ja pikapeale muutub see üksluiseks, sest isu põnevuse järele, mida justkui lubatud, ei rahuldata. Noh... naisi rahuldatakse küll. 1968. aasta filmi kohta on "Coogan's Bluff" üllatavalt julge ja mitte ainult nimetatud võrgutamisstseenide, vaid ka hipikultuuri jms puudutava poolest. Krimkast on see aga kaugel.

"THE BEGUILED" (1971)

"One man, seven women... in a tale of brutal revenge." Veel üks Siegeli linateos, milles noor hurmav Eastwood naisi ümber sõrme keerab, kuid vähemalt sedapuhku õigustavad seda nii sobivam žanr kui lugu. Eastwood mängib raskelt vigastatud sõdurit, kes võetakse paranema kaunis Louisiana roheluses asuvasse tütarlastekooli - kõledavõitu majja, kuhu meestel pole tavaliselt asja olnud (eriti sellistel, kes näevad välja nagu Clint tollal). Võite aimata, mis sündima hakkab ja eitada ei saa, et film on alguses kui mõni pärastlõunane telenovela. Teatud hetkest muutub "The Beguiled" aga üsna psühholoogiliseks, nõiduslikuks gooti õudusfilmiks. Lummav on jälgida, kui erinev on armastuse ja füüsilise kontakti järele nälgivate naiste - nii vanade kui noorte - reaktsioon saladusliku täku saabumisele... ja see ei vii mitte ainult segaduse ja armukadeduseni, vaid suisa vägivaldsete impulssideni. Filmi võimendatud seksuaalne õhkkond on kütkestav ja Eastwood mängib vigastatud südametemurdjat kontrastselt ning ettearvamatult. Pean tunnistama, et Eastwood, kes oma kuulsust kasvatanud pigem imidži kui andega (mille olemasolu ma siinkohal ei vaidlusta), avaldab mulle endale režissöörina rohkem muljet kui näitlejana. Film on oma julmuses küll võrratu, meenutades vahepeal arengu poolest kaasaegseid psühhoseksuaalseid thrillereid. Lõkerdavast ihast saab kurjus ja oi, kuis need tantsisklevad. "The Beguiled" jätab kaunis naistevaenuliku mulje, nii et loodan, et see on lihtsalt osa filmisisesest maailmast, mitte mingisugune üldisem sõnum. Tahaksin lõpetuseks tähelepanu juhtida Poola postrile, mis nähtavasti kujutab... emakat. Noh, miks ka mitte.

"ESCAPE FROM ALCATRAZ" (1979)

Veel üks Siegeli-Eastwoodi film, aga kuna viimane on sedapuhku kinni kurikuulsas Alcatrazis, pole tal mitte ainult võimatu naisi meelitada, aga peab ka ise peeru vahele saamisest hoiduma.... juba alguses teeb üks priske vennike talle silma, aga õnneks suudab Eastwood - või õigemini tema mängitud Morris - mesikäpale koha kätte näidata, vältimaks väärikuse kaotamist. Filmi vaadates saab muide ruttu selgeks, et see pidi Stephen Kingile suureks inspiratsiooniks olema, kui too kirjutas "Rita Hayworth and the Shawshank Redemption'it" (juttu, mille põhjal tehti loomulikult armastatud film). Poleks ehk liialduslik öelda, et King lausa plagieeris. On vist teine ka suur Siegeli fänn - mäletan, et tema lühijutus "Everything's Eventual" on "Coogan's Bluff'i" mainitud. Film on muidu ontlik vanglapõnevik, vast üks esimesi sellesuguseid. Põhineb seejuures tõestisündinud lool ning võeti autentsuse huvides Alcatrazis üles.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar