Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 30. jaanuar 2014

De Palmat avastades: "Obsession" (1976)

Jaanuaris vaatan ja arvustan kronoloogilises järjekorras Brian De Palma seninägemata thrillereid.

Karjääri jooksul korduvalt Hitchcocki nimme matkinud De Palma filmograafias on "Obsession" ehk liigagi marginaalne. Pidades silmas, et film pole suurt enamat kui teadupärast küllaltki ainulaadse "Vertigo" ümbertöötlus, väärib see individuaalse teosena teatavat tähelepanu. Kuigi režissöörina on ainuüksi De Palma minu meelest fenomen omaette, oli "Obsession'iga" seotud paar kindlat inimest, kelle osalus filmi eeskujulikkuse suhtes relevantne oli. Lummava koosluse moodustavad kolm spetsiifilist komponenti: Paul Schraderi dialoog, Bernard Herrmanni ärev muusika (mille eest helilooja sai Oscari-nominatsiooni) ning ungarlase Vilmos Zsigmondi delikaatne operaatoritöö, tänu millele film on visuaalselt väga põnev. Ühesõnaga pakub "Obsession" tehnilises mõttes nii mõndagi, mida imetleda, ja see kompenseerib süžee etteaimatavuse ja kentsakuse. Võib-olla on filmi meeleolu lihtsalt nii sügavalt irreaalne, et isegi kõige loogilisemad sündmused tunduvad kohatud. De Palma "Blow Out'iga" on minu meelest selline lugu. Mitte halvas mõttes muidugi. Schraderi stsenaarium oli tegelikult üsna mahukas ja uuris veidi julgemalt loo perverssemaid nüansse, aga De Palma võttis pähe, et less is more. Kahjuks lõi see otsus tema ja Schraderi vahele kiilu, mis on takistanud neil edaspidi koostööd teha. Minu meelest võiks film küll paarkümmend minutit pikem olla... kuidagi poolik ja logisev teine. Meisterlikult lavastatud "Obsession" aga on. "Vertigo" suhtes on mul alati vastastikused tunded olnud, nii et sellised jäljendused mulle muidugi pistet ahtrisse ei aja. Imitation is the sincerest form of flattery.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar