Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 7. jaanuar 2014

"Disconnect" (2012) / "Lovecraft: Fear of the Unknown" (2008) / "We Are What We Are" (2013)

"DISCONNECT" (2012)

Utreeritud või mitte - üks aasta olulisemaid filme, mille kohta WhatCulture!'i arvustus ütleb tabavalt: "Disconnect" on sotsiaalvõrgustikele sama, mis "Requiem for a Dream" narkootikumidele. Film ei tee just ettekuulutusi nagu Cronenberg aastakümnete eest, aga see polegi eesmärk - näidatud on maailma, milles elame nüüd ja praegu. Linateos on efektiivne, sest kujutab aktiivselt suhtlevaid inimesi, kes üksteisega päriselt ei räägi, illustreerides täiuslikult, kuidas virtuaalmaailma libisenud inimestest on saanud tehnoloogia orjad. Helendav ekraan on kui viirus, millel õnnestunud kõiki nakatada, olgu siis tegu alati kõrvaklappe kandva ja Facebooki kaudu lähedust otsiva nooruki või krediitkaardipettuse pärast kõigest ilma jäänud abielumehega. "Disconnect'il" õnnestub erinevas situatsioonis olevate isoleeritud tegelaste kaudu ideestikku palju rõhutada, mõjudes korraga äratuntavalt ja hirmutavalt. Paneb imestama, kas meie saatus ongi saada veebi teel suhtlevateks ning üksteise suhtes jahedateks robotiteks, kelle jaoks elu on ristkülikukujuline.

"LOVECRAFT: FEAR OF THE UNKNOWN" (2008)

Madalaeelarveline dokfilm, mille eesmärgiks anda kerge ülevaade õuduskirjanik H.P. Lovecrafti elust ja loomingust, kasutades selleks intervjuusid erinevate inimestega, kelle seast võiks välja tuua näiteks Guillermo del Toro (kellel teadupärast oli plaan Lovecrafti "At the Mountains of Madness'i" põhjal mängufilm teha) ja Neil Gaimani. Kuna mul on plaan Lovecrafti teostega lähemalt tutvuda, sobis see ebasalajast, aga väärtuslikku informatsiooni sisaldav film sissejuhatuseks kenasti - isegi kui oman juba üldist ettekujutust sellest, mida Cthulhu looja kirjutised endast nii stiili kui olemuse poolest kujutavad. Mõeldud tõesti ainult asjahuvilistele, kes ei viitsi Wikipedia artiklit lugeda, aga ilmselt muid motiive vaatamiseks olla ei saakski.

"WE ARE WHAT WE ARE" (2013)

"Stake Land'i" režissööri Jim Mickle'i haudvaikne ja salatsev õudukas inimsööjate perekonnast. Film kannatab üsna näotu näitlejakollektiivi pärast ja aeglane tempo osutub kohati frustreerivaks, kuid ideestik on meeldivalt psühholoogiline. Unikaalsus (või vähemalt iseäralikkus) on olulisim osa korraliku indie-õuduka tegemise valemist ja seda silmas pidades võib "We Are What We Are'i" õnnestunuks lugeda - lihtsalt vähem klaverimuusikat ja küünlasüütamist poleks paha teinud. Eks juba "Stake Land" kinnitas, et veenev atmosfäär on Mickle'i jaoks oluline. Aga üldiselt viisakas vaheldus ajal, mil suur osa žanrifilmidest kipuvad kalduma idiootsusele. Ühtlasi sundis film mind guugeldama (see on nüüd ametlikult eestikeelne sõna!), kuidas inimliha siis õieti mekib, sest vist ükski teine linateos pole suutnud sellest nii isuäratavat muljet jätta... või on kuivainete peal elamine meeled lihtsalt ära nüristanud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar