Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 26. jaanuar 2014

"Frozen" (2013)

Disney paari aasta tagune "Tangled" on nakkavalt lõbus ja üllatavalt liigutav muinasjutufilm, aga sellel on kaks puudust, mida mul on alati raske ignoreerida olnud: laulud on pööraselt igavad ning Rapunzeli disain häiriv, sest ta on midagi naise ja lapse vahepealset ning kuna tüdruku (neiu?) täpset vanust ei reedeta, tekitab see ebamugavust. "Frozen'i" puhul on mõlemad probleemid elimineeritud. Mitte ainult ei ole filmilaulude valik küllalt mitmekesine, et tahta soundtrack muretseda - hitil 'Let It Go' on potentsiaali saada antud kategoorias Oscar. Süžee ja ülesehituse poolest on "Frozen" üsna klassikaline Disney film: konflikte põhjustavad perekonnasisesed pinged ning lähedaste võõrandumine teineteisest, meeletutesse seiklustesse sattuval tütarlapsel on paar süütut tolast kaaslast, vahepeal tegeldakse hämmastava maagiaga või jäetakse kõik kus seda ja teist, et esitada mõni laul kas taevalaotuse all või röögatus jäises lossis. Kui seiklus pärast kohmakat, kiirustatud sissejuhatust hoo kord sisse saab ning sellesse ka jäämüüja Kristoff, tema põhjapõder Sven ja lobamokast lumememm Olaf (filmi naljakaim kuju) kistakse, muutub "Frozen" ootuspäraselt lõbusaks.

Juba pikki aastaid Disney's tegutsenud Chris Buck ja uustulnuk Jennifer Lee ("Wreck-It Ralph") on seadnud sihiks selle eriliselt jäise filmiga publikute südameid soojaks teha ja see neil ka õnnestub, sest tegelaste iseäralik iseloom ja omavaheline keemia on nõnda hea. Tavaliselt esineb just animeeritud filmide puhul, et publik lihtsalt ei häbene südamest naerda ja "Frozen" pole erand. Ehkki filmi ei saa just lühikeseks nimetada, moodustavad hoogsad episoodid trollide või lumest hiiglasega päris suure osa kestusest, nii et filmi lõpp jääb kole üürikeseks (ega liiguta selle tõttu nii palju kui võiks) ja osad asjad lihtsalt selgusetuks - näiteks ei selgitata lähemalt Kristoffi jäämüüja-ametit ning Olaf ei paista alguses teadvat, et päikese käes ära sulaks, ent pole hiljem jahmunud, kui see põleva kamina ees juhtuma hakkab. Teatavast ebaühtlusest ja tüüpiliselt ärritavast 3D'st hoolimata söandan "Frozen'it" nimetada aasta 2013 tugevaimaks arvutianimatsiooniks. Mis 3D'sse puutub: nagu varemgi ette tulnud, võtsin vahepeal mõneks ajaks prillid ära, et filmi värve ka näha. Sama valiku oli teinud ka mu kõrval istuv poiss. Mispärast peaksin ma pileti eest rohkem maksma, et kanda ebamugavaid prille, mis filmi enamjaolt lihtsalt tumedamaks teevad?

1 kommentaar:

  1. Ehkki "Frozen'is" ei olnud õnneks ühtegi näkkuvajutatud büsti nagu "Tangled'is", oli seal paraku üks VÄGA FALLOSLIKU NINAGA lumememm. Aga küllap pigem probleemiks mu enda rikutud mõistus. :)

    VastaKustuta