Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 27. jaanuar 2014

Miks Baz Luhrmanni "Suur Gatsby" väärib meelespidamist

Meenutagem. Kui "The Great Gatsby" 2013. aasta mais linastus, oli see pahaaimamatute jaoks omamoodi traumeeriv vaatamine: Austraalia päritolu filmilavastaja Baz Luhrmanni käe all oli F. Scott Fitzgeraldi klassikaline romaan läbinud võika metamorfoosi ja justkui saanud kõiki kehtestatud tavasid ja reegleid eiravaks "teismeliseks plikaks". Ehkki lugu varastel kahekümnendatel aset leiab, võib filmis kuulda nt. Lana Del Rey ning Will.I.Am'i modernset muusikat ja niigi pompoossete peostseenide elavdamiseks on ekspluateeritud sageli ebaloomulikke visuaalefekte, loomaks sadakond sähvatust-sätendust, ja luksuslikke 3D-kaameraid. "The Great Gatsby", mille eelarveks üle saja miljoni dollari, on edev ning kirev film, kus vähe leiab aset varjudes, ja suurem osa kriitikuid on pidanud niisugust lähenemist mitte kõigest ebaõilsaks, vaid lausa Fitzgeraldi meistriteost solvavaks. Kui ise linateost augustis nägin, tekitas see minus haruldaselt ambivalentseid tundeid. Ilmselt oleks kogemuse (jah, see on üks neist filmidest, mida "kogetakse" - heas mõttes!) kirjeldamiseks mõistlik kasutada kulunud analoogi: see oli nagu rongiõnnetust pealt vaadata - kohati õudselt õõvastav, aga liiga lummav, et eemale vaadata.
Kas ilusat ja inetut lahutav joon võib tõepoolest olla nõnda õhuke? Kas ülekülluses on mõtet süüdistada filmi, mille aluseks raamat, mille üheks teemaks ongi üleküllus? Võttes arvesse, et Luhrmanni ekraniseering ei ole esimene ('definitive') ega jää kindlasti ka viimaseks, on tagantjärele mõeldes ebaõiglane režissööri valikute pärast ketserlikuks kutsuda, isegi kui need ei ole täielikus kooskõlas loo otstarbe ja tähendustega. Vahel pole tõesti eksitav väita, et Hollywoodi südameasi on olulisi kirjandusteoseid või klassikalisi filme 'mõrvata', ent vähemalt on "The Great Gatsby" lavastatud millegi ees kohkumatult ja isikupäraselt ning isegi mina, kes enamasti kategooriliselt igasuguse post-productioni käigus ületöötlemise ja labase arvutigraafika vastane, pean tõdema, et filmil on vunki ja energiat. Nagu narkootikum teine.
Kestva mälestuse "The Great Gatsby" oma grandioossuses kahtlemata jätab, olgu see mälestus siis positiivne või negatiivne. Asjalood oleks ju palju õnnetumad, kui mässaja Luhrmann, kes juba varem sarnaselt käitunud ("Moulin Rouge"), koperdanuks omaenda ambitsioonide otsa ning saanuks maha mõne banaalse, ülbe värdtootega. Pole näiteks ebatavaline, et iga hämmastav eriefekt lahjendab siiraid emotsioone ja vähendab seega nende võimalikku kaalu. Me oleme paraku jõudnud aega, mil uhked visuaalefektid pole enam võlukunst, vaid kõigest tehnoloogia, nii et kõik nõnda tehislikult loodu võib koleda kitšina tunduda. Mis kord oli värske, on moondunud võikaks. "The Great Gatsby" kannab, tõepoolest, digitaalset maski. Hea ülevaate efektide rohkusest filmis annab vastava meeskonna tööd koordineerinud Chris Godfrey jagatud video, mida saab näha siin.
Ehkki lõviosa "The Great Gatsby" filmimisest toimus green screeni ees (mida ma jällegi ei salli... olen veendunud, et vanakuradi voodilinad on sellest tehtud) ning ilmselt iga kaadrit hiljem arvuti abil töödeldi, säravad selles kõik osatäitjad.  Näiteks Leonardo DiCaprio, kelle võimete suhtes olen isiklikult üsna umbusalduslik, on harva nii lummav olnud kui enigma Jay Gatsbyna - täielikult lahtimõtestamatu karakterina, kelle hingeellu süübimine ei nõua mitte vaid terasust ja tähelepanelikkust, vaid (nõnda eduka Hollywoodi staari jaoks) ka enesega tõtt vahtimist. Just neljakordne Oscari nominent DiCaprio on põhjus, miks ma filmi ekstravagantsuse suhtes täiesti poolehoidlik pole. Noh, lisaks sellele, et mul pole enam võimalik raamatust ainsatki lehekülge lugeda, ilma et vaimusilmas Luhrmanni versiooni näeksin...
Selgelt on režissöör olnud huvitatud pigem uhke olustiku kui selles hingitsevate karakterite elluäratamisest - ennekõike on "The Great Gatsby" erksate värvide ja hullutava muusika ülekülluse all looklev kostüümidraama, mis ei luba DiCaprio'l nii palju tiibu sirutada, kui viimane vast vääriks. On momente, kui näitleja on tõepoolest sensatsiooniline ja kangesti soovin ma, et ta saanuks olla seda kogu filmi vältel, kuid paraku kipub DiCaprio massistseenides lärmi ja litrite varju jääma. Näiteks tooksin välja tundeküllased ja tasased stseenid, kus pillerkaaridest hetkeks eemaldunud Nick Carraway vestleb mõistatusliku Gatsby'ga Daisyst ja mehe pilgus on see kurblik, ihalev helk... Kuna film ei jäta Daisy'st just sellise tüdruku muljet, kellesse Gatsby-sugusel oleks võimalik nii sügavalt armunud olla (küllap on asi Carey Mulliganis, kes on mu meelest totaalselt andetu), on DiCaprio veenvus eriti tänuväärne. Sümpaatne on ka Carraway'd kehastav Tobey Maguire, kes pole kõigest kainemõistuslik vahelüli Daisy ja Gatsby, vaid ka publiku ja selle meeletu maailma vahel.
"The Great Gatsby" on linateos, mis üritab ehk mitte kõige eeskujulikumal moel veenda uut ja ehmatavat tervitama; olema vastuvõtlik esmapilgul eemalepeletava või kombetuna näiva suhtes. On tegu suurepärase filmiga? Нет! Adaptatsioonina on see oma radikaalsuses pagana eriline ja kordumatu ning tänu visuaalsele vulgaarsusele on igas kaadris midagi, mida imetleda. Ma imetlen seda filmi.
Almost five years! There must have been moments even that afternoon when Daisy tumbled short of his dreams—not through her own fault but because of the colossal vitality of his illusion. It had gone beyond her, beyond everything. He had thrown himself into it with a creative passion, adding to it all the time, decking it out with every bright feather that drifted his way. No amount of fire or freshness can challenge what a man will store up in his ghostly heart.
- F. Scott Fitzgerald, "The Great Gatsby"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar