Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 1. jaanuar 2014

"Nine 1/2 Weeks" (1986)

Uue aasta saabumise puhul näitas Kanal 11 Joe Cockeri hiljutist kontserti, mille käigus mängis legendaarne muusik kunagist hitti 'You Can Leave Your Hat On'. See viis mu mõtted taas Adrian Lyne'i erootilisele draamale "9½ Weeks", milles leiduvas striptiisistseenis laul olulist rolli mängib.

"9½ Weeks" on üks neist linateostest, mis veidi ebasobival ajal välja tuli ning publikute südameis valesid kohti puudutas, jättes endast mulje kui Bernando Bertolucci skandaalse filmi "Last Tango in Paris" tahumatust versioonist. Inimesi tõukas justkui eemale filmis kujutava suhte uimerdavalt füüsiline iseloom, kuid miskipärast jäi märkamatuks, et täpselt selle kaudu leiavad kaks erakordselt habrast inimest emotsionaalse tugevuse, tärgates kumbki omal veidral moel. Adrian Lyne on minu meelest hämmastavalt andekas režissöör - kui mõni aeg tagasi jälle "Jacob's Ladder'it" vaatasin, tekitas minus hämmeldust, kui hästi see tänapäeva mõistes pisut etteaimatava süžeega film kokku haakub ja endiselt liigutab. "9½ Weeks'i" puhul tasub vast enim kõnelda intensiivsest valge värvi kasutusest, sest tegu on ühe valgeima filmiga, mis eales tehtud (no pun intended). Nii piimjal taustal näivad kaks peategelast eriti haavatavad, muutes nende vaevalise õidepuhkemise eriliselt lummavaks. Aastate jooksul on esmapilgul labasena tundunud film, mis kujutab arenemist läbi mänglevalt ähvardavate olukordade, transformeerunud millekski täidlaseks ning tähenduslikuks, ja teeb üsna kurvaks, et filmil pole õnnestunud endale vahepeal suuremat austajaskonda leida. Lakoonilisemalt öelduna on meeldiv avastada, et labase erootikafilmi asemel on tegemist üsna sügava ja luulelise character piece'iga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar