Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 22. jaanuar 2014

"Targets" (1968)

Kõigepealt tuleb tõdeda, et Peter Bogdanovich'i "Targets'il" on kõige ägedam IMDb sisututvustus, mida ma lugenud olen: "Elderly horror-film star who, while making a personal appearance at a drive-in theater, confronts a psychotic Vietnam veteran who's turned into a mass-murdering sniper." Kui see ei tekita tahtmist filmi näha, siis mis tekitab...? "Targets'i" saamislugu on tegelikult päris huvitav: filmimogul Roger Corman andis tollal tundmatule Bogdanovich'ile voli teha ükskõik missugune film, aga seda tingimusel, et režissöör leiab rakendust Boris Karloffile, kes lepinguliselt veel kaks võttepäeva võlgu oli, ja 10-15 minuti jagu materjalile Cormani "The Terror'ist". Bogdanovich kirjutas neid reegleid silmas pidades stsenaariumi, mis avaldas Karloffile nii palju muljet, et viimane otsustas kolme lisapäeva jagu tööd teha, ja film osutus piisavalt asjalikuks, et stuudio Paramount omandas selle suurema summa eest, kui Corman algselt investeerinud oli. Ehkki mitte täiuslik, on modernne "Targets" on üks pagana uhke b-movie. Näha on, miks see hiljem Ameerika klassiku "The Last Picture Show" teinud Bogdanovich'ile edu aitas tuua: ehkki tegu pealtnäha standardse thrilleriga, on režissööri ideed päris kaalukad. Film on ühtaegu tore väike kummardus Karloffile ja ta pikale karjäärile (pole ime, et teda projekt lummas), põgus vaade odavamate ja kallimate filmide küllastunud maailma ning reaalsete ja kinolinal nähtavate õuduste pinev kokkupõrge. Või vahest oleks kõige õigem nimetada seda filmiks õudusfilmidest, mis muutub õudusfilmiks, sest elud seab ohtu nimetu ja ainsa motiivita killer. Rämpsfilmile "The Terror" leidis Bogdanovich hiilgavat kasutust, tehes otsuse, et finaal leiab aset autokinos - selles kummalises, Ameerika filmidele ainuomases paigas, kus koos on suur hulk inimesi, aga ometi on nad kõik omaette ja nii veidralt haavatavad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar