Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 20. jaanuar 2014

"The Thing" (1982)

Tänapäeval pole naljalt võimalik leida tähtsaimate ulme- või õudusfilmide nimekirja, millest puuduks John Carpenteri meistriteos "The Thing", sest filmi endiselt jalustrabavad eriefektid, kõhedust tekitav atmosfäär ning tegelaste süvenev paranoia ja hirmutunne loovad eriliselt efektiivse koosluse.

Ometi ei õnnestunud filmil kellegi poolehoidu võita, kui see 1982. aasta suvel välja tuli, sest publikuid, kelle südameid oli mõned nädalad varem soojendanud Spielbergi perefilm "E.T. the Extra Terrestrial", peletas "The Thing'i" armutu jäledus lihtsalt eemale - varalahkunud kriitik Roger Ebert nimetas seda tõhusaks "oksekoti-filmiks". Aastate jooksul on orgaaniliste monstrumite loovast disainist saanud aga filmi üks kiiduväärsemaid omadusi, nii et võtete ajal nähtud meeletu vaev tasus end ikkagi ära. "The Thing" on muidugi palju enamat kui kollektsioon lögaseid jõledusi: näiteks tuleb filmile kasuks, et tegevus leiab aset Antarktikal, sest eluvorme assimileeriva parasiitse tulnuka otsa koperdav uurimismeeskond ei viibi kõigest ekstreemses kliimas, vaid tsivilisatsioonist kaugel eemal. Isoleeritus muudab eriti ähvardavaks olukorra, kus kohkumatu parasiit võib soodsa võimaluse tekkimisel kellegi endasse neelata ja salaja temaks muutuda.

Üsna pea kaob tegelaste vahel igasugune usaldus; rõvedaks kisuvad vastuseisud selle pärast, et tulnukas ei suvatse end enam peita, kui vahele on jäänud. Kuna tulnuka iseäralikuks omaduseks on, et rakk on individuaalne organism ja see võib võtta väga ainulaadseid, groteskseid vorme. Lumesadude saabumise paiku on "The Thing" jätkuvalt ideaalne valik. Kui lapsena filmi TV3'st lindistatuna videokassetil omasin, siis tuli ette päevi, kui seda kolm korda järjest vaatasin. Kindlasti väärib eraldi tunnustust ka Ennio Morricone muusika, mis atmosfääri väga hästi kujundada aitab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar