Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Tony M. Taagen - "Eluga pääsenud. Sõda läbi lapse silmade"

"Eluga pääsenud" on juba enam kui poole sajandi eest USA kodanikuks saanud (ja seal oma pere loonud) Tony M. Taageni ehk Tõnu Taageni kirjutatud autobiograafiline teos, milles mees meenutab perega kodumaalt pagemist, kui oli alles väike poiss ja käimas oli ähvardav Teine maailmasõda. 1934. aastal sündinud Taageni suhtes äratab õnneks juba alguses usaldusväärsust see, et mees pole välismaal uue elu alustamisest hoolimata minetanud lugupidamist kodumaa ning juurte suhtes, isegi kui see tähendab painavate mälestuste külge klammerdumist. Näiteks leiab lisaks fotodele raamatust käsitsi kritseldatud sugupuu ning eelkõige ameeriklastest lugejatele (esialgselt avaldati teos Ühendriikides) mõeldud illustratiivse kaardi, millele märgitud olulised raamatus mainitud kohad. Kuna stiil on pinnapealne ja primitiivne, tuleks lugedes endale teadvustada, et eesmärk on - nagu alapealkirjastki järeldada võib - anda ettekujutus sõjast ning kaasnevast segadusest just poisikese perspektiivist, nii et väljend "nagu lapse kirjutatud" oleks siinkohal pigem kompliment kui etteheide. Sarnase tähelepaneku teeb üks autori poegadest, kelle uhke kommentaar raamatu lõpus on. Siinkohal tuleb kasuks, et raamat on kirjutatud olevikuvormis. "Eluga pääsenud" ei paku võimalust sügavale poisi hinge koore alla näha, sest tema tollased emotsioonid ei avaldu, kuid see-eest tekib empaatia tänu Taageni imetlusväärsele, suisa proustilikule mälule: pool sajandit hiljemgi on mees suutnud meenutada, mida teatud päevadel hamba alla pistis või milliseid vestlusi pereliikmetega pidas, ja paljud detailid kõnetavad keskmist Eesti rahvusest lugejat kindlasti. See on oluline, sest kuna jutustusstiil on pikaldane ja tehnika viimistlemata, tasuks teost vaadelda just rahvuslikus kontekstis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar