Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 9. veebruar 2014

"On Deadly Ground" (1994)

Taevane arm... No esiteks paneb ainuüksi "On Deadly Ground'i" sisututvustus kulmu kergitama: Mystical martial artist/environmental agent takes on a ruthless oil corporation. Tahaksin näha kas või üht inimest, kes on nii mystical martial artist kui environmental agent. Tollal populaarsuse tipus olnud Steven Seagali jaoks oli see esimene suur ebaõnnestumine. Kuna Seagal ise oli režissööriks (ja õnneks jäi see ainsaks korraks), paistab eriti teravalt välja, kui massiivne on näitleja ego - ta peab filmis mitu kõnet, mis oma punnitud pateetilisuses lihtsalt naeruväärsed on ("What does it take... to change the essence of a man?"). Keskkonnakaitset propageeriv sõnum on niikuinii mõttetu, sest naftapuurimisega tegelevate tööliste maha koksamine pole vähemalt minu arusaam keskkonnakaitsest. "On Deadly Ground'i" loogika järgi võiksin ma metsas seltskonna puuraidureid külmavereliselt maha lasta ja mitte ainult ei vahistataks mind selle eest, aga minult nõutaks ka melodramaatilist kõnet loodusest ja selle hoidmise tähtsusest. Pidades silmas, et Seagali eesmärk oli teha film teemadel, millest siiralt hoolib, on selle puudulikkus eriti üllatav, aga eks Seagal ole ka viimane inimene, kes oleks suuteline filmivaatajatele südamele panema, kui suur probleem on saastatus. Seagali varased filmid on minu meelest päris vahvad - vähemalt 90ndate löömafilmide standardi järgi - aga see on küll eepiliselt halb... Nii halb, et hea. Kui õigesti mäletan, ei olnud Michael Caine'il võimalik minna Oscarit vastu võtma, kuna ei pääsenud "Jaws: The Revenge" võtetelt ära. Minu arust pole see isegi võrreldav tõsiasjaga, et ta "On Deadly Ground'is" pidi mängima. Märgiksin ka, et ma pole ammu kuulnud naeruväärsemat nime kui Forrest Taft. Forrest Taft? FORREST TAFT!?!

Lõpetuseks natuke mõnusat lisalugemist meistri kohta:
The final scene when Forrest Taft gives the speech about oil companies and air pollution was originally 11 minutes long. Audiences complained that it was overlong and preachy. The scene was re-edited before release.

1 kommentaar:

  1. One day an executive walked into Seagal's trailer and found Hollywood's reigning manly man... weeping. 'Oh, I'm reading this script,' Seagal explained, still misty. 'It's the most incredible script I've ever read.'
    'That's fantastic,' the executive said, 'Who wrote it?'
    Seagal didn't miss a beat. 'I did,' he replied.

    VastaKustuta