Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 19. märts 2014

25 parimat Bruce Springsteeni laulu, #15: 'Darlington County'

Otsustasin ette võtta ühe suurema projekti, mis arvatavasti jõuab lõpule mai alguses või nii. Valiku tegemisel lähtusin just stuudioalbumitest, nii et suurepärased laulud nagu 'The Promise' või 'This Hard Land' peavad nii-öelda oma korda ootama jääma! Ja nagu ikka, ei oma järjekord väga tähtsust.

Laul: Darlington County
Album: Born in the U.S.A. (1984)


"The River'i" (1980) ja "Born in the U.S.A." vahepeal toimus Springsteeni laulude vangistatud kangelaste suhtumises ränk muutus. Kui varem teadvustasid nad endale alati, kui tähendusetu on nende eksistents ja julgesid ka halvimatel hetkedel unistada paremast elust ja selle nimel pidevalt püüelda, siis "Born in the U.S.A." laulude keskmes on inimesed, kes on naiivsed ja rumalad ega suuda endale justkui arugi anda, et neil on võimalik saada paremat või seda vähemalt loota. Nende rahulolu ja leplikkus omaenda olukorra suhtes, milles nad pahatihti isegi halba ei näe, on see, mis kaasa tundma sunnib. Või vahest on kõige õigem öelda, et lahing pole muutunud, aga taktika on. 'Born in the U.S.A.' on kahtlemata kõige kurvem album, mille saatel võimalik tantsida. Kui Springsteeni klassikaliste laulude nagu 'Thunder Road' või 'Born to Run' peategelased on otsustanud oma heaolu nimel rabeleda, tähendagu see tundmatusse sukeldumist või mitte, siis näiteks 'Darlington County' omade motivaatoriks on ajutine odav lõbu ja üle keskmise tasuv lihttöö, et end natukenegi paremini tunda, ja laulu sünge kulminatsioon ei luba neile sedagi. "Born in the U.S.A.'ga" — albumiga, mis algab sõnadega "Born down in a dead man's town" — jõudis Springsteeni aina tugevamaks muutuv pessimism justkui haripunkti, isegi kui albumi muusikaline lõbusus sellega kooskõlas pole.

'Darlington County' tekitab vastakaid tundeid, sest jutustaja on ju nõnda ekstaatiline ja laulu meeleolu niisamuti, kuid kikkis kõrvadega kõrvaltvaataja jaoks tundub nii tema kui kaaslase tegevus lihtsalt hädine ja lame. Laulu keskmes on kaks uljast noormeest, kellel õnnestub muretseda paarsada dollarit ja kes otsustavad sõita New Yorgist Darlingtoni maakonda, lootuses seal tööd leida (kuna tegu on Springsteeni lauluga, siis ikkagi kopajuhtidena või millegi sellisena) ja pisut lõbutseda, aga kõik ei kulge sugugi roosiliselt. Põhiline, mis muudab selle muidu hoogsa rokklaulu muserdavaks, on kahe peategelase lihtsameelne vajadus tunda end kas või natukeseks ajaks vägevate meestena ("Our pa's each own one of the World Trade Centers / For a kiss and a smile I'll give mine all to you")... ja neil ei õnnestu seegi. On kuidagi kurvakstegev olla tunnistajaks nende punnitatud egoismile ja alusetutele püüdlustele, sest on enesestmõistetav, kui tühised on need tegelikult. Ühtlasi on laulus seksuaalseid kujundeid, mis panevad selle mõnusasti õitsema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar