Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 22. märts 2014

Belle and Sebastian - "The Third Eye Centre" (2013)

Põhikooli ajal mu lemmikansambliks olnud Belle and Sebastian on suuresti defineerinud, mida praegu muusikas tähtsustan, ja ehkki armusuhe selle šoti bändi lauludega ei ole enam sugugi palav, tõi nende 2010. aasta stuudioalbum "Write About Love" mulle suurt rõõmu. Kuulun muuhulgas nende sekka, keda ei häiri, et Belle and Sebastian hakkas tegema rohkem sellist lõdvavõitu bubblegum pop'i, sest laulude teemad on jäänud enam-vähem sama teravaks ja seda võimsam ongi kontrast kõla ja sisu vahel. Bändi produktiivsus on paraku kahanenud, nii et pärast nüüdseks peaaegu 4 aasta vanust "Write About Love'i" (uskumatu, kuidas aeg lendab...) pole neilt tulnud ainsatki stuudioalbumit, küll aga ilmus läinud aastal kogumik "The Third Eye Centre", mis pakub sarnaselt 2005. aasta topeltalbumile "Push Barman to Open Old Wounds" valikut väljavõtteid ja remikse nende vanadest tuntud lauludest, millest valdav osa valminud umbes siis, kui bänd töötas ühe oma küpsema albumi, "The Life Pursuit", kallal. Ühtegi vaimustavat pala rariteetide seast ei leia, kuid vokalist Stuart Murdochi mesist häält on endiselt meeldiv kuulda ja nagu näha, pole kuhugi kadunud ka tema teravus laulukirjutajana — näiteks mustast huumorist pakatav valss 'Meat and Potatoes' on sadomasohhismist: "So we started by using handcuffs / We tried a can of cold whipped cream / I was allergic to so much dairy / She had to finish it all by herself". Sajandivahetuse-aegne 'Desperation Made a Fool of Me' on lihtsalt ilus. Belle and Sebastiani vanamoelisus pole vist kunagi varem nii tugevalt välja paistnud kui neist lauludest; kujutan ette, et nt vinüüle eelistavale kontingendile oleks see LP nagu mõnelt vähetuntud kuuekümnendate albumilt tolm maha pühkida. Küllap see ansambli mu jaoks kord nii tõmbavaks tegigi.

2 kommentaari:

  1. Tahtsin juba ammu paluda, et kirjutaksid midagi Belle and Sebastianist. Samas tekkis nüüd jällegi huvi, et mis sinu ja bändi palava suhtega siis juhtus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lp. Anonüümne,

      eks tekkisid ajapikku palavamad suhted paremate artistidega. Eks ma aeg-ajalt kuulan ka Belle and Sebastianit, aga üldiselt on see bänd mulle ära pakkunud kõik, mis neil pakkuda oli (mille eest muidugi olen tänulik).

      Kustuta