Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 16. märts 2014

"Cheap Thrills" (2013)

"What doesn't kill you... makes you richer."

E.L. Katz'i debüütfilm "Cheap Thrills" on saanud väga kiitvaid arvustusi (muuhulgas on sellest positiivses valguses kõnelnud HÕFF'i tegevjuht Maria ning usaldusväärse maitsega kinosõber Raul), nii et mõistagi olid mu ootused päris kõrgel. Filmi keskmes on pühendunud pereisa, kelle elu on väga kriitilises seisus, sest lisaks keerulisel ajal töökoha kaotamisele saab ta teada, et ähvardab oht kodustki ilma jääda. Baarileti ääres, kuhu mees suundub hädadele ajutist leevendust otsima, saab ta kui saatuse tahtel kokku kunagise tuttavaga, keda pole aastaid näinud, ja kahekesi satuvad nad hirmuäratavalt sõbraliku ja selgelt ropprikka Colini lauda. Viimane pakub neile tekiilat ning võimalust väikeste julgustükkidega "veidi" raha teenida. Mis alguses pole suurt rohkemat kui sõbralik ja süütu tembutamine, muutub öö jooksul õudusunenäoks, kus kaks rahaliselt sandis olukorras meest võtavad vastu aina jubedamaid pakkumisi ennast raha nimel sandistada, pannes ka vaataja endalt pärima, milleks ta õieti valmis oleks, et pangalaenu tagasimaksmisega mitte hätta jääda või peret nälga jäämisest säästa. Teema on muidugi alati aktuaalne olnud ja seega ei priiska film just esmakordsusega, küll aga on kompensatsiooniks selle energilisus ning tabav must huumor, mis toovad morbiidsetesse situatsioonidesse natuke lapselikkust. "Cheap Thrills" näeb kõvasti vaeva, et teha see usutavaks, kui kaks meest järsku reaalsustaju kaotavad ja endaga väga masohhistlikult ümber käima hakkavad, suurendamaks rahakoti raskust.
Siinkohal tulevad appi tugev stsenaarium ja asjalikud näitlejad, nende seas juba "The Innkeepers'it" oma hea ühise keemiaga õnnistanud Pat Healy ja Sara Paxton. Hästi on "Cheap Thrills'is" välja kukkunud Colini tegelane, kes laristab nii õudsel moel, et Wall Streeti hunt Jordan Belfort tundub tema kõrval nagu uusi kalleid proteese osta plaaniv vanaema. Filmi vaadates uskusin siiralt, et ta on vanakurat isiklikult... vähemalt ma olen veendumusel, et kui viimane võtaks "vaba päeva" ja tuleks inimesena maa peale (kui ta juba siin ei ole), tõmbakski ta öö läbi triipu, pühiks viiesajastega tagumikku ja vaataks muheledes pealt, kuidas paar abitut lihtsurelikku end piinavad ja alandavad. Kokaiinil on "Cheap Thrills'i" suhtes, muide, väga kasulik mõju, sest selle ohter tarvitamine (ma mõtlen tegelaste poolt, aga if that's your thing, siis mina kätt ette ei pane...) muudab filmi tempokamaks ja kõigi maania mõistetavamaks. Ega filmil, tõsi küll, pole midagi tarka juurde lisada leierdatud faktidele, mida kõik niigi teavad, aga asjalik thriller, milles särtsu rohkem kui katkises rösteris ja häid nalju pealekauba. Hea suupiste liberaalsele inimesele, kes tahab endale regulaarselt meelde tuletada, kui imelik on ikkagi liik, kuhu ta kuulub.

1 kommentaar:

  1. Sa siis nii tohutus vaimustuses pole nagu mina, aga kena et meeldis. Lugesin muidu suure huviga su arvustust. Sa ikka oskad kirjutada ("uusi kalleid proteese osta plaaniv vanaema" on hästi pandud)!

    Usaldusväärse maitsega kinosõber - see oli küll üllatav avaldus, aga tänan!

    VastaKustuta