Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 23. märts 2014

"Grudge Match" (2013)

Teoreetiliselt peidab "Grudge Match" endas mõtlemapanevat lugu nii vaenu kui väärikuse olemusest, ent kuna filmi tähendusrikkamad tahud jäävad nüri huumori ja lahjavõitu osatäitmiste varju, on film lõppkokkuvõttes sama habras kui ainiti minevikku põrnitsevate peaosatäitjate karjäärid praegu. Poks on suurepärane spordiala, millest vormida tõhusaid dramaatilisi lugusid, sest ala meistritelgi on pahatihti keeruline tegutseda isiklikest emotsioonidest sõltumatult. Läbi ajaloo on mitu filmi demonstreerinud, et vaimne tugevus loeb poksimises sama palju kui füüsiline, ja komöödia "Grudge Match" viib kokku kahe tuntuma — "Rocky" ja "Raging Bulli" — staarid.

Film üritab südamele panna, et selle eesmärk niisama meeste tuntusest ja imagost kasu lõigata, esitades püüdlikult elulisi küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab loobumine ja millal on sobiv hetk seda teha, ent kogu perele vaatamiseks sobiva komöödiana on "Grudge Match" ikkagi kehv. Film paneb paraku imestama, kas Robert De Niro ei tahaks vahest ka ise loobumise peale mõelda, sest kord nõnda ületamatust näitlejast on saanud kuivetu peer, kellel tekkinud vajadus astuda üles komöödiates, kus saab kahekümneaastasena käituda, ja olles lisaks näinud filme nagu "The Family" (arvustus) või "Last Vegas" (arvustus), nimetaksin missiooni väärtusetuks.

Õnneks loitsib mehe nimi praegugi miljoneid rahakotti välja võtma, nii et läheb tublisti aega, enne kui ta vägisi pensionile saadetakse ja pikema jututa vanadekodusse kärutatakse. Ma olen lihtsalt üllatunud, et De Niro pole endiselt näidanud üles initsiatiivi toimida Jack Nicholsoni kombel ja kokteiliga palmi alla pugeda, sest tema viimastest filmidest erilist kirge või pühendumist välja ei paista. Pole oluline, kas näitleja mängib mustkunstnikku, poksijat või mafioosnikku — alati jääb mulje, et ta püüab meelde tuletada, kas ikka tõmbas triikraua seinast välja või millega ristsõna lahendades viimati hätta oli jäänud. Aga kes teab, vahest on pidev uimasus mõne põieravimi kõrvalmõju. Sylvester Stallone'is on see-eest veel küllaga teotahet ja energiat, mistõttu on tema "Grudge Match'i" kahest rivaalist selgelt asjalikum. No kes oleks arvanud, et tuleb päev, mil Sylvester Stallone mängib De Niro üle. Mida vähem tõsiselt "Grudge Match'i" võtta, seda vähem kahju kaotatud ajast pärast on, ent võttes arvesse, millise innu ja pealehakkamisega seda suure potentsiga lugu on jutustatud, jätab film pagana ükskõikseks...
"Linn Ida-Euroopas, seitse tähte..."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar