Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 26. märts 2014

"Paranormal Activity: The Marked Ones" (2014)

"Paranormal Activity: The Marked Ones'i" näol on tegemist viienda filmiga juba ammu väsimuse märke näitama hakanud õudusfilmisarjas. Kuna varem valminud järjed on kohati üsna lohakalt jätkanud esimesest filmist alguse saanud lugu ja pole otsaga suurt kuhugi jõudnud, tundus tarvilik, et tehtaks kas või vahelduse huvides kõrvalepõige, lähenetaks teistsuguse nurga alt. Nõnda valmiski käesolev spin-off, mis asetub "Paranormal Activity 4" ja "Paranormal Activity 5" vahele ja mida muuhulgas eristab eelmistest tõsiasi, et filmi esilinastus polnud Halloweeni õhtul nagu "Paranormal Activity" osadele tavaks, vaid vahetult pärast aastavahetust.

Kes nüüd ära imestada ei jõua, kuidas seerial ikka veel elu sees on — kujuta nüüd ette, et aastase intervalliga on sinu käsutuses eriline mänguautomaat, mis tuhandeid eurosid välja sülgab, kui sinna kümnesendine pista. Paramount Pictures'i jaoks on "Paranormal Activity" filmid need kümnesendised... ja sina oled mänguautomaat, mu sõber! Need filmid on osutunud stuudio jaoks nõnda tulusaks, sest inimeste huvil ei ole otsa ega lõppu ja niinimetatud found-footage tüüpi filmidele omaselt on neid võimalik toota odavalt ja kiirelt, mis muudab võimalikuks ühe uue osa väntamise aastas. Kuniks inimesed nende peale tormi jooksmist jätkavad, ei lõpetata ka uute osade tootmist. Tänavu linastub kokku suisa kaks, sest "The Marked Ones", mis muide ei osutunud kaugeltki nii edukaks kui eelmised, tuli välja jaanuaris ja "Paranormal Activity 5" sel sügisel (täpsemalt Halloweenil, nagu tavaks). Just samal põhjusel kujunes seitsmeosaliseks "Saw"-seeria, mis iroonilisel kombel leidis lõpu just "Paranormal Activity" pärast — viimane trügis ootamatult "Saw'le" reserveeritud platsile ning põhimõtteliselt varastas tolle publiku.

Pärast pikka sissejuhatust nendin, et mul on olnud "Paranormal Activity" filmidega nii häid kui halbu kogemusi ja sügavat viha ma nende vastu kindlasti ei tunne, mis sest, et sari minetas värskuse sama ruttu kui Maximast soetatud salat. Esimest filmi pean üle keskmise korralikuks õudusfilmiks (found-footage žanris koguni suurepäraseks), samuti suutis positiivse mulje jätta kolmas osa, mille tegevus toimus hoopis kaheksakümnendate lõpus ja kus deemon hakkas pahaaimamatu peretütre nähtamatuks sõbraks. Ülesehituse ja stiili poolest ei eristu "The Marked Ones" teistest seeria filmidest kuidagi, küll aga on tegelasteks sedapuhku Oxnardis Californias elavad ladina-ameeriklased, kes saatuse tahtel satuvad loitsude ja rituaalide maailma.

Teistsugune keskkond on iseenesest värskendav, kas või sellepärast, et peategelaste elutingimused ning -viisid on teistsugused kui keskklassi kuuluvatel perekondadel, kes olnud eelmiste osade keskmes (ütleme nii, et nemad küll tacosid lõunaks ei söönud), ja noorte tiiraste latiinode kemplemist on vaat et lõbusamgi jälgida kui nimetatud perekondade igapäevaelu. Samas leian, et "The Marked Ones" jätab kasutamata mugavaid võimalusi ammutada omapäraseid ideid Ladina-Ameerika kultuurist, muutmaks film veelgi eripärasemaks. Ehkki hispaania keelt on filmis sama vähe kui reaalselt õudseid momente, ei ole autentsus õnneks probleemiks — seda tunnet mõistagi ei teki, et vaatad ehtsat videomaterjali, aga mõne odava lavastuse muljet see ka ei jäta. Suureks mõjutajaks nähtavasti olnud minulegi väga peale läinud üllatushitt "Chronicle".

"The Marked Ones" on eelmistest "Paranormal Activity" jagudest palju filmilikum; vahepeal jääb mulje, et režissöör Christopher B. Landon suhtus found-footage stiili kasutamisse pigem tüütu kohustusena, sest loo kulgedes tegelased vaevu adresseerivad kaamerat. Mind närib kahtluseuss, et "The Marked Ones" oleks "hariliku õudusfilmina" efektiivsemgi, veel enam, et see tooks rohkem esile ka intrigeeriva olustiku. Fakt on, et "The Marked Ones" ei mõista vältida "Paranormal Activity" filmidele tüüpiliste hirmutamistaktikate kasutamist ning stiil, ehkki ootuspäraselt vahetu ja toores, ei luba teab mis palju võimalusi loominguline olla. Teatud stseenides püütakse jalust rabada võtetega, mis leidsid rakendust juba esimeses filmis. Need, kellele mõjuvad stimuleerivalt kulunud nipid, mida seerias (ja teistes samalaadsetes filmides) ikka ja jälle väsimatult kasutatakse, ei pea muidugi pettuma, aga minule ei suuda see (ega found-footage žanr üldisemalt, kui jätta välja "V/H/S'i"-seeria) peale unisustunde enam midagi pakkuda.

Tunnistan, et olen "Saw"-filmide fänn ja kuigi ma ei saa eitada, et needki kipuvad järjepidevalt samu apse tegema, on need vähemalt intrigeerivalt kirjutatud, pilgeni täis ootamatusi ja visuaalselt ambitsioonikad. Pakun, et "Paranormal Activity 5" saab minult kiitva arvustuse vaid juhul, kui deemon osutub Mark Wahlbergiks. Oleks see alles twist!

"José! Kas sa lugesid juba, et "Saw" seeria tõenäoliselt jätkub?!"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar