Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 23. aprill 2014

25 parimat Bruce Springsteeni laulu, #1: 'Jungleland'

Ja olengi jõudnud viimase ja olulisima postituseni selles seerias. Miks niisuguse suhteliselt mahuka projekti üldse ette võtta otsustasin? Noh, minu meelest on tudeerimist väärivat, akadeemilist arutelu soosivat muusikat loonud sooloartistide kohta saadaval üllatavalt vähe omakeelseid tekste, nii et lootsin seda nii veidikenegi paraneda. Kes teab — vahest võtan tulevikus midagi sarnast veel ette.

Laul: Jungleland
Album: Born to Run (1975)


Springsteeni varajane meistriteos "Born to Run" kulmineerub jalustrabava 'Jungleland'iga', kolossaalse 9 minuti pikkuse lauluga, kus New Jersey räpaseid tänavaid juhtivate jõukude vägivaldsete lahingute keskmes lööb lõkkele armastus hüüdnime Magic Rat kandva noormehe ja kohaliku tüdruku vahel. Laul ei vaatle aga ainiti nende suhet, vaid pöörab tähelepanu ka agressiivsele keskkonnale, kus nad viibivad. Kuigi see peidab endas lugematuid ohte, ei näita Springsteen tänavaist enda kodu teinud noori negatiivses valguses. Laulus saavad neist hoopis eksinud ja jõuetud muusikud, poeedid, kunstnikud, samas kui ohtlikud konfliktid on 'Jungleland'i' mõistes hoopis ballett, ooper jne. Selline karmi tänavaelu suhestamine kaunite kunstidega muudab laulu ekspressionistlikuks ja maagiliseks, tuletades ühtlasi meelde, et ka vähetõotava elutee valinud inimeste seas leidub potentsiaalselt andekaid.

Magic Rat'i ja paljasjalgse tüdruku suhe on see, mis takistab sel pikal laulul koost laguneda. Just siis, kui olupildid hakkavad tunduma ülemäärased, järgneb Clarence Clemonsi vitaalsusest pakatav saksofonisoolo (mis arvatavasti klassikalise roki ajaloos tähelepanuväärseim) ja üks tasane, aga dramaatiline episood, kus kõigi kiuste tegutsenud Magic Rat ootamatult maha lastakse. Ometi ei ole see laul ainult temast, vaid kõigist tema ümbruses; nagu annab mõista lootusetu, peaaegu apokalüptiline viimane salm: "Outside the street's on fire in a real death waltz / Between flesh and what's fantasy and the poets down here / Don't write nothing at all, they just stand back and let it all be..." Nooruk on surnud, c'est la vie, elu läheb elu kõigi jaoks endist sünget moodi edasi. Ka tüdruku jaoks, kes lülitab oma korteris tule kustu ja jääb nõutult järgmist päeva ootama. 'Jungleland' on kaasahaaravamaid rokklaule üldse. Meeleolukas, muinasjutuline ja melanhoolne, täis draamat ja elujõudu ja liikumist. Nimetatud saksofonisoolo ütleb vähemalt minu meelest sama palju kui Springsteeni laulutekstid. Võiks öelda, et see on 'Jungleland'i' esmatähtis komponent.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar