Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 3. aprill 2014

"3 Days to Kill" (2014)

Vähegi loogilist mõtlemist omava inimese eest "3 Days to Kill" küll varjata ei mõista, et Liam Neesonist kaasaegse märulistaari teinud ja seejuures ootamatult populaarseks osutunud "Taken" on olnud suureks eeskujuks. Sihikindla püstolikangelase ossa sedapuhku korjatud Kevin Costner, kelle hiilgeajad paraku möödas on, nii et kahtlemata tundis alaväärtustatud härra rõõmu võimalusest mekkida sama praadi, mida juba tükimat aega vitsutab Neeson — näitleja, keda mõne kuu eest võis platsi puhtaks tegemas näha põnevikus "Non-Stop". Sarnasusi on küllaga: nii "Taken'i" kui käesoleva filmi tegevus toimub Pariisis, mida omakorda seletab tõsiasi, et kumbki kirjutatud prantslase Luc Besson'i poolt, kelle senisest tööst moodustavadki suure osa ekstsentrilised märulikomöödiad.

Just sellesse kategooriasse sobitub ka "3 Days to Kill", kus Costner stoilise CIA agendi Ethan Renneri rollis sugugi kehvake pole, nii et vähest ajugümnastikat vajava meelelahutajana ei näpista film just kannikast. Ometi ei unune hetkekski, et tegemist humoorika, pigem kogu perele mõeldud variandiga "Taken'ist", nii et derivatiivsus on probleemiks. Isegi "Taken 2", üks viimaste aastate halvimaid märuleid, ei võtnud vaevaks teha enamat kui esimest osa imiteerida ning kannatas selle tõttu. Reegel ei kehti vaid filmide puhul: kuniks Stephen King veel raamatuid kirjutab, ei ole kellelgi tarvidust tutvuda Dean Koontz'i omadega; kuniks poest saab soetada külma Coca-Colat, ei otsusta keskmine inimene enamasti Pepsi kasuks; ja kuniks on veel võimalik näha, kuidas Liam Neeson otsusekindlal toonil ähvardab: "I will find you... and I will kill you", ei paku just hämmastavat närvikõdi jälgida, kuidas habemetüüka ja tukiga varustatud Costner ringi kargab ja ülikonnas topskitele piki kaalikat annab, olgu ta elukene kaalul või mitte. Aga film on naljakam kui oodata oskaks, sest kui totter pealkiri välja arvata, paneb seda läbiv kahemõttelisus mõnuga muhelema.

"3 Days to Kill'i" režissööriks on kõige lamedama nimega mees Hollywoodis ehk McG, kellel märulistseenide lavastamises õnneks piisavalt kogemust, et tuua hoogsamatesse situatsioonidesse seda mõnusat lucbessonilikku energiat (mis ei pruugi tingimata küll suurt midagi tähendada). Veidi särtsu lisavad järjepidevalt kuiv huumor, mille saavutamiseks on süžee paraku täidetud teatavate ebaloogilisustega, ning tõmme Costneri ja temast poole noorema Amber Heardi vahel, kes hoolimata sobimatust parukast ootuspäraselt magnetiline on. Enim frustreerivad tegelikult Ethani tütre ja eksabikaasa tegelased, kes on neetult ärritavad, ent see on taotluslik, nii et pole vist päris õiglane seda puudusena välja tuua. Kas pole see kuidagi paradoksaalne, kui filmis on kavatsetult nõmedad tegelased?

Ühest küljest lugu ju eeldabki seda, kuid teisalt kaasneb sellega ikkagi vaataja jaoks jääv negatiivne emotsioon, mis muu hulgas kujundab arvamuse tervest filmist? Kuna nimetatud eks ja teismeline tütar peaksidki närvidele käima, siis vahest tuleks mul filmi hoopis tunnustada, et nende loba piste ahtrisse ajas? Mis puutub Costnerisse: patsutan mehele mõttes õlale ja soovin, et ta saab kunagi uue võimaluse istuda Oscarite jagamisel esireas. Näitleja hiljutisi ponnistusi näinuna tean, et ta väärib enamat (jäin kord TV1000 pealt "The New Daughter'it" vaatama ja see oli ikka täitsa mannetu). Pealegi tunnen, et kui "3 Days to Kill'is" mängiks kangelast hoopis filmitööstuse esimannekeen Nicolas Cage, oleks see arvustus kordades salvavam.

"Nägin just Liam Neesonit, oli täitsa võhmal ja tütrega hädas... milline kokkusattumus!"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar