Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 26. aprill 2014

"Afflicted" (2013) / "Wolf Creek 2" (2013) / "The Money Pit" (1986)

"AFFLICTED" (2013)

Olen found-footage'i suhtes vastuvõtlikum kui keskmine filmihuviline, aga pärast "Devil's Due" nägemist hakkasin minagi tundma, et žanril pole enam midagi pakkuda, olgugi et sellele siiani turgu on. Tegin teadliku otsuse üritada seda edaspidi ignoreerida. Siis jõudsid minuni aga kuuldused filmist "Afflicted", mis pidavat žanrisse uut elu sisse puhuma. Ja olen päri: ei midagi hullupööra radikaalset, aga Derek Lee ja Clif Prowse (kes mitte ainult ei kirjutanud ja lavastanud selle, vaid on peaosadeski) kasutavad formaati paindlikult ära. Selgelt ei ole tegu rumalate inimestega. Õudusfilme on nad igatahes vaadanud palju; seda võib järeldada üksnes tõsiasjast, et filmis on viited näiteks "Alien'ile" ja "The Fly'le". Mida vähem süžeest teada, seda põnevam vaadata on (mis enamasti on found-footage'i puhul niikuinii kuldreegel), aga sobiv kirjeldus oleks vast: "Chronicle" with a horror twist. Peategelaste sõprus on kordi veenvam kui näiteks "Paranormal Activity" paarikese suhe. Eks põhjus ole selles, et mehed on partnerid ka päriselus, mitte ei saanud tuttavaks alles võtteplatsil. On hirmutavaid momente, intrigeeriv teema ja pikki videomängulikke kaadreid, mis teeks isegi Michael Manni kadedaks. Hästi tehtud. Tegu pole samas muidugi ka found-footage'iga klassikalises mõistes — õigem oleks seda nimetada libadokfilmiks. Loodan igatahes, et rahakad produtsendid otsustavad filmi teinud tandemisse heausklikult investeerida. Kahetsema ei peaks keegi.

"WOLF CREEK 2" (2013)

Sootuks etem kui eeldasin, sest see on ikkagi pika hilinemisega saabunud järg kõlblikule Austraalia õudukale, mida nähtavasti enam väga ei mäletatagi. Kummagi "Wolf Creek'i" essents on muidugi absurdselt andeka John Jarratti kehastatud maniakk Mick, kelle kohkumatu käitumine paneb korraga naerma ja judisema, nii et palju pakub rõõmu teda taas ekraanil näha. Kahtlemata on režissöör Greg McLean minuga päri: kui Jarratt ei soostunuks kaasa lööma, poleks olnud mõtet järge tehagi. Mickilt, kelle suuvärk on teravam kui cayenne'i pipar ja kes käitub kui mõni rokkstaar, ei saa pilku kuidagi ära... Jarrettil on lademes loomulikku karismat ja "Wolf Creek 2" on tervenisti tema show. "Wolf Creek'i" tegi ju samas efektiivseks, et filmil õnnestub kõigepealt veenda, et Micki näol on tegemist suvalise ohutu maakaga. Järjel see eelis puudub, sest juba ette on teada, missugune verejanuline hull ta on. Micki kõrval tunduvad näiteks need "Deliverance'i" sellid nagu kari tallekesi. Austraalia põlisloodus on eriliselt kaunis, nii et kas või sellepärast tasub sealt pärit (õudus)filmidele aeg-ajalt pilk peale visata. McLean ei jäta igatahes kasutamata ühtegi võimalust mitte ainult eksponeerida isamaa ilusat maastikku, vaid ka tutvustada selle ajalugu ja kultuuri. Kellele kängurud kallid on, peaks "Wolf Creek 2'st" heaga eemale hoidma...!

"THE MONEY PIT" (1986)

Kes saanud põhiteadmised filmidest televisiooni kaudu, tunneb Tom Hanksi draamafilmidest nagu "The Green Mile", ent 80ndatel, kui näitleja oli noor ja Hollywoodis alles jalgealust leidmas, oli poisilik sarm ta jaoks võti kergemeelsetesse komöödiatesse, käesolev film nende seas. Ja sarnaselt teistele seesugustele, milles Hanks tollal üles astus, on "The Money Pit'i" vaadates kohe selge, millal see valmis. Samas minu meelest on üks 80ndate komöödia selle võrra kutsuvam, kui see ajastu hõngu kannab. Sestap ei toonud ma mängu sõna "aegunud", mida kasutatakse negatiivses tähenduses. Lugu ise... noh, läbivaks teemaks on, kuidas naiivsed noorpaarid võivad enda teadmata suhte proovile panna, kui paljulubav ühine ettevõtmine — antud juhul varisemisohtlikusse majja kolimine — osutub oodatust õudsemaks. Kooselu puudutavad küsimused jäävad napaka situatsioonikoomika varju, milles pole otseselt midagi halba, aga kuna terve filmi vältel tegeldakse parandamistöödega, seisnevad enamik nalju mittetöötavas veevärgis, haamri valesti kasutamises jne. Miski ütleb mulle, et sellest tunneks tõeliselt rõõmu vaid noored, kellel peategelastega samalaadsed kogemused olnud... või elukutselised ehitustöölised.

1 kommentaar:

  1. "Chronicle'i" järg võiks maast lahti saada, see on üks neist filmidest, mis tekitab tahtmise "rohkem teada saada". Ei näidatud ju lähemalt, mis see auk endast kujutas, jne. Võimalusi on nii palju.

    VastaKustuta