Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 14. aprill 2014

Beck - "Morning Phase" (2014)

Kutsuda ennast Becki fänniks oleks kindlasti liialduslik, aga kuna tema "Odelay" (1996) ja "Sea Change" (2002) on minu hinnangul aegumatud meistriteosed, kibelesin kuulama kameeleonliku muusiku värsket üllitist "Morning Phase" (2014), mis pole kõigest tema esimene üle tervelt kuue aasta, vaid ka omamoodi kaaslane (või järg) introspektiivsele "Sea Change'ile" — albumile, mis sündis eklektilisuse poolest tuntud Becki otsusest loobuda liigsest eksperimenteerimisest ja luua hoopistükkis valik tasakaalukaid, vaiksevõitu laule üksindusest ning südamevalust. Sarnase loogika järgi on tehtud ka veidi malbemates toonides "Morning Phase", mille passiivsed laulud võrreldavad ennekõike näiteks Nick Drake'i omadega. Tõsi küll, LP pole nii kõikevõitvalt täidlane ja tundeküllane nagu "Sea Change", ent seda täitvad harmoonilised meloodiad sobivad suvalist igavat kevadpäeva sisustama suurepäraselt. Ise kuulasin seda õhtupimeduses töölt koju jalutamise ajal ja osutus igatahes perfektseks valikuks. Beck pole muidugi teab mis erakordne laulukirjutaja, kuid eks tema puhul ole vorm sisust alati kaalukam olnud. Ja "Morning Phase" kui tavalisest hoolikamalt salvestatud album kinnitab, et nii intuitsiooni kui stiilitunnetust on artistil praegugi. Mõnusalt hell album; nauditav kas või sellepärast, et sound on üle mõistuse korralik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar