Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 26. aprill 2014

"Gummo" 6. mail Sõpruses

Avangardist Harmony Korine'i tõi hiljuti suurema tähelepanu ette "eksootiline" krimidraama "Spring Breakers", mis linastus kinodes üle maailma ja pälvis ootuspäraselt heakskiitvaid arvustusi kriitikutelt, kes muu seas nautisid filmi peent stilistikat (sh mina). Ehkki konservatiivsemad filmivaatajad kutsuksid "Spring Breakers'it" äärmuslikuks, on see Harmony, kelle karjäär filminduses algas üheksakümnendate keskel, kõige konventsionaalsem film seni. Asjatundlikumad teavad ehk 2010. aasta PÖFF'i programmis olnud "Trash Humpers'it" — filmi, millega Harmony'l õnnestus vaid ohtra grimmi ning ajast ja arust videokaamera abil luua minimalistlik košmaar Nashville'i inimtühjadel tänavatel looderdavatest vanuritest.
Harmony üldiselt tunnustatumaks filmiks võib lugeda aga 1997. aasta "Gummo't", millel on "Trash Humpers'iga" üht-teist ühistki: kumbki on valmis tehtud piiratud ressurssidega ja julgelt eksperimentaalsed; samuti paistavad need silma sürreaalsuse poolest, ehkki kujutatud on realistlikke olukordi. Kui Harmony 1997. aastal David Letterman'i jutusaates "Gummo't" promomas käis, väitis ta, et seadis eesmärgiks luua film, millel on nii algus, keskpunkt kui lõpp, aga mitte niisuguses järjekorras. See pani publiku hüsteeriliselt naerma, nagu öelnuks nooruk midagi eriliselt lolli. Tegelikult viitas Harmony ju Jean-Luc Godardile, kes lausunud: "Lool peaks olema algus, keskpunkt ja lõpp, aga mitte tingimata selles järjekorras." Letterman, kes ei suutnud terve intervjuu vältel tema üle irvitamast hoiduda, kirjeldas "Gummo't" tegelikult hästi: "A series of very striking vivid disturbing impressions". Harmony vastus: "Yeah, that's basically my style." Nii see on. Muide, Harmony intervjuud Lettermaniga, mida kokku kolm, on autori totravõitu vastuste ning ettearvamatu käitumise pärast saanud päris kurikuulsaks. Kõik need on YouTube'is olemas.

"Gummo" on Harmony võrdlemisi väärastunud nägemus fiktiivsest Ohio väikelinnast nimega Xenia, mida tundmatuseni laastanud tornaado. Mis filmi eriliseks teeb, on muidugi selle unikaalsus. Tõsi, juhuslikkusele panustavaid kollaaže on läbi ajaloo tehtud küll ja küll, aga ainulaadsuse tagab ennekõike suur hulk koloriitseid tegelasi, kes teevad filmi vaheldumisi humoorikaks, ebameeldivaks ja kummastavaks. Pentsikumat muidusööjate kollektiivi on raske leida, mis teeb imestusväärseks tõsiasja, et suur osa filmist on improviseeritud. "Gummo'le" on toonud palju kurikuulsust üks episood filmi lõpus, kus ühte on visatud spagetid tomatikastmes, klaas piima ja solgiveega täidetud vann.

1 kommentaar:

  1. "paint sniffing survivor"

    aaah, see on lihtsalt hea

    VastaKustuta