Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 20. aprill 2014

Minu Pixari filmide TOP 10

Inspireerituna Pixari filmide paremusjärjestusest, mille üks Mart Noorkõiv (kellel muuseas fantastiline blogi) koostas saidil Letterboxd, võtsin nõuks ajaviiteks kokku panna kümnest filmist koosneva edetabeli, kuigi mõnda Pixari filmi pole ma, tõsi küll, juba aastaid näinud. Arvestasin mõistagi täispikki, aga panen siinkohal hingele, et kui sa pole stuudio tehtud lühifilme näinud, siis anna neile kindlasti võimalus — mõned on tõesti erakordsed.

1. Toy Story 3

"Toy Story 3" õnnestumine seisneb Pixari otsuses teha "Toy Story" film mitte lastele, vaid neile, kellel esimesest osast soojad mälestused. Kuna minagi olin lapsena Woody, Buzzi ja teiste suur fänn, ei väsi "Toy Story 3" mind puudutamast: see on ebaootuspäraselt sünge ja pinev, aga ka liigutav ning hämmastavalt kaunis. Film, mis paneb mind pisaratega võitlema igal vaatamisel (ja enamasti võidavad selle võitluse ka pisarad). Kuna lõpp paneb seeriale niivõrd ilusa punkti, soovin ma, et Pixar seda seeriat ei jätkaks, isegi kui isu nende tegelaste uusi seiklusi näha on nõnda suur. Kindlasti tasub märkida, et isegi mina kui pühendunud 3D-vihkaja ei pannud 3D'd sugugi pahaks. Võib-olla on asi selles, et prillid varjasid pärast filmi lõppu efektiivselt, kui palju ma töinanud olin. Nagu tita.

2. Toy Story

Eriti Pixari värskemate filmidega võrreldes on 1995. aasta "Toy Story" visuaalses mõttes aegunud, ent selle vahva loo, õnnestunud huumori ja Randy Newmani muusika kohta ei saa sama öelda. Film, mida ma imetlemast ei väsi. Enim tekitab minus elevust see, milline on Andy lelude elukorraldus ja kuidas see saab ootamatult löögi, kui nende seltskonda satub võõrkeha Buzz Lightyear. Kuigi see pole minu meelest päris loogiline, et Buzz tardub inimeste läheduses, isegi kui ta ei mõista, et on kõigest lelu (võib-olla on see mingisugune kontrollimatu reaktsioon?), liigutab mind alati, kuidas ta viimaks reaalsusega lepib. "That wasn't flying! That was falling with style!" paneb alati muhelema.

3. Toy Story 2

Ei saa kahjuks jagada arvamust nendega, kes peavad "Toy Story 2" triloogia parimaks, sest see lihtsalt pole nii haaravalt dramaatiline kui esimene ja kolmas osa, aga eitada ei saa, et filmis on nii mõndagi kiiduväärset. näiteks Zurg, Stinky Pete, Jessie ja hobune Bullseye on väärtuslikud tegelased, samuti paistab välja, kuivõrd osavamaks on "Toy Story'le" järgnenud aastate käigus muutunud animaatorid, sest teatud stseenides on nii varjud kui valgus 1999. aasta arvutianimatsiooni kohta väga asjalikku kasutust leidnud.

4. The Incredibles

Nüüd, kus suur "Toy Story" ülistamine viimaks läbi on, saan tähelepanu suunata teistele Pixari üllitistele. Ma ei vaata "The Incredibles'i" kuigi tihti, aga olen endiselt veendunud, et film on ajahambale üle ootuste hästi vastu pannud, selle tegelased rikkalikud ja lugu huvitav — väga vaatemänguline seiklus! Isegi praegu, kui superkangelased on ohtrate koomiksifilmide pärast muutunud rutiinseks nähtuseks, ei pane Pixari käsitlus neist haigutama. Ühtlasi söandan seda nimetada üheks naljakamaks Pixari teoseks. Erinevalt paljudest ei ole mulle vastukarva Pixari komme järgesid teha, nii et olen väga positiivselt meelestatud "The Incredibles 2" suhtes, mida praegu tehakse.

5. Ratatouille

Liiga paljudes arvutianimatsioonides esineb minu meelest odavat, peaaegu solvavat huumorit, mis ei suudaks isegi haagiselamus elavat põnni naerma panna, nii et seda enam on mul rõõm, et eksisteerib ka selliseid, mida pole kahju konkreetselt kunstiks nimetada. "Ratatouille" on kindlasti Pixari kõige kunstlikum, rafineeritum film. Võib-olla on asi selles, et tegevus leiab aset Pariisis ja peategelaseks on lihtsameelne rott, kellel kinnisidee, et saab meisterlikuks kokaks? "Ratatouille" kätkeb teatud õpetussõnu, mida olen enda südames hoidnud filmi nägemisest saati — minu meelest näitab see lugu ülemäära suhkruseks või ebausutavaks muutumata, et miski pole võimatu, kui pühenduda.

6. Monsters University

Ilmselt kõige šokeerivam valik mu poolt. Kuidas "Monsters University" ja mitte "Monsters, Inc." või üldsegi "Finding Nemo", mida nii palavalt armastatakse? Noh, kui paljusid külmaks jätnud prequel välja tuli, vaatasin ma ka "Monsters, Inc.'i" uuesti ja leian, et kui üks andekas kollast lund puudutav nali (kui ma nüüd õigesti mäletan...) välja jätta, ei ole see film originaalsest loost hoolimata midagi imetabast. Enamgi veel, pidevalt tatistama kippuv Boo on üks neetult tüütu tegelane. "Monsters University" on see-eest imekaunilt animeeritud, lõbus ja täiendab kümne aasta eest loodud maailma väga pädevalt. Ei pane imestama, et Pixar võttis nõuks just "Monsters, Inc.'ile" järg teha, sest Monstropolise maailm on oma eksklusiivsuses liiga äge, et seda vaid üks kord kasutada.

7. Finding Nemo

Ma ei ole suutnud siiani mõista, miks "Finding Nemo" kõigis nii palju vaimustust tekitab (võib-olla on asi selles, et üks kala pole mu jaoks enamat kui sashimi?), aga kui film 2003. aastal välja tuli, oli see muidugi parim näide, milleks Pixar õieti suuteline on ja mida võib tuua tulevik, sest niiviisi arvutite abil vett luua pidi tollal kuradi aeganõudev olema. "Finding Nemo" ei liiguta mind sugugi palju, aga salata ei saa, et film paneb mind koledal kombel naerma. Eriti tähelepanuväärne on üks episood hambaarstile tulnud tüdrukuga, kus filmi "Psycho" ikooniline muusika on suurepärast kasutust leidnud.

8. Cars

Samamoodi pole ma suutnud mõista, miks "Cars'i" nõnda palju laidetakse. Kas Pixaril on keelatud teha ohutuid filme, mille eesmärk on lihtsalt lapsi rõkkama panna ja mitte kõigi südant pitsitada? Muidugi olen ka mina etteheitev selle suhtes, et suuresti Disney süü läbi on "Cars'ist" saanud lihtsalt hale ettekääne võimalikult palju mänguasju, kalendreid ja muud sarnast müüa, aga mis puudutab animatsiooni, siis vähesed Pixari filmid on niivõrd jalustrabavad. Eriti tahaks seda öelda "Cars 2" kohta, mille süžee oli küll meeletu segapuder, aga appi, kui kaunis see välja näeb! "Cars" paneb mõistma, kust tuleneb laste meeletu vaimustus autodest; ei ole just palju filme, mis paneks mootori mürina suhtes nii palju erutuma. Lisaks on Mater üks toredamaid tegelasi, kelle Pixar on loonud.

9. Monsters, Inc.

Nagu ennist mõista andsin, ei pea ma filmi huumorit teab mis õnnestunuks, samuti ei taha ma hästi mõista filmi sõnumit ja pean Boo tegelast üle mõistuse ärritavaks, aga filmis esitletav maailm on muidugi enneolematu - ainult Pixaril saab pähe tulla idee teha film linnast, mis kogub energiat linnaelanikest koletiste poolt ehmatatavate laste hirmust. Sellega tegeleva kompanii töötajate argielu on muidugi andekas jälgida ja nii Sulley kui Mike lõpp toredad tegelased. Filmist puudub see kaasatõmbav energia, mis Pixari filmid tavaliselt nii erutavaks teeb, aga selle ainulaadsus ja heasüdamlikkus on tähelepanuväärne. Kindlasti vabastas film nii mõnegi lapse hirmust koletiste suhtes.

10. WALL-E

Film, mis teadupärast suudab ka kivist südamega mehel silmad niiskeks teha. Olgugi et tegu on liigutava ja hämmastavalt täiskasvanuliku arvutianimatsiooniga — mind jubedalt ärritab selle tänitav toon: "Kui sa kohe prügi maha loopimist ja meeletut õgimist ei jäta, kaalume me kõik lõpuks 300 kilo ja elame kosmoses, sest Maa on rämpsu pärast elamiskõlbmatuks muutunud!" Saastatus ja ülekaalulisus on probleemid, mida on mõtet adresseerida, aga viis, kuidas Pixar teeb, on vastikult üldistav ja otsekohene. Kui "WALL-E'st" puuduksid inimtegelased, oleks see tõenäoliselt "Toy Story'de" järel mu lemmik. Sellegipoolest ei vaata ma viltu kellegi suunas, kes nimetab seda Pixari meistriteoseks, sest filmi esimesed 20 minutit ja see valss tulekustutitega on erakordsed, tõepoolest erakordsed.

7 kommentaari:

  1. Pixar on surn'd. Koolmine algas 2006. aastal Disney poolt täieliku ülevõtmisega, nelja-aastast filmiarendusperioodi silmas pidades võib viimaseks Pixari filmiks pidada ehk Toy Story 3, kuigi see sündis läbi pikaajalise Disney-terrori. R.I.P. Pixar.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Same shit, different name. Need uuemad võivad olla Disney omand, aga need valmistas ikkagi Pixar.

      Kustuta
    2. Korporatsiooni range järelvalve ja juhendamise all, jah.

      Kustuta
  2. Ei saa muidugi salata, et Pixar pole viimasel ajal olnud just kõige kuumemal lainel (Monsters U armastusest ma hästi aru ei saa) ning kuigi Brave mulle nt väga meeldis, on see rohkem olemuselt väga hea Disney film kui Pixari oma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Brave" pidi algselt siin nimekirjas kümnenda koha saama, aga hakkasin hoopistükkis "WALL-E'st" jahuma ja mõtlesin, et mis seal ikka, jääb siis see. Mis mind "Brave'i" puhul köitis, oli selle feministlikkus, kui nii võib öelda. Selline eneseteostamislugu natuke feminiinsemas kastmes. Disney kunagine "Mulan" on selles mõttes sarnane, et teeb naisest kangelase keskkonnas, kus jõud on meeste käes. Ja see ema-tütre teema oli üldisemalt kena.

      Kustuta
    2. "Monsters University" lugu oli muidugi kohmakas ja sõnum küsitav, aga ma tõesti ei mäleta, millal oleksin üht arvutianimatsiooni nõnda nautinud. Möödunud aastal ilmunuist "Frozen'ile" samas vastast muidugi ei ole.

      Kustuta
  3. Pixari ja Disney ühinemisel ei ole arvatult Disney animatsioonide tase Pixarini tõusnud, vaid Pixari tase on langenud Disney tasemele. Kahju. Kindel kauba(kunstilise taseme)märk on kadunud. Mis TOPi puutub, siis ise vahetaks Toy Story 3 ja Ratatouille kohad ära.

    VastaKustuta