Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 1. aprill 2014

"The Raid 2" (2014)

"The Raid", mida tagasihoidlikumad inimesed nimetavad viimaste aastate sensatsiooniliseimaks märuliks, on niivõrd plahvatuslik, et jääb mulje, nagu režissöör Gareth Evans oleks kaamerale tule otsa pannud ja selle joones mõnda ilutulestikuvabrikusse heitnud. Tundus ainult loogiline, et Evans peaks järje puhul võtma südameasjaks teha midagi veelgi mastaapsemat ning suurejoonelisemat. Ehkki "The Raid 2" ei jää vaheldusrikaste märulistseenide poolest esimesele filmile kaugeltki alla, annavad noore Evansi etteaimamatult tõsised taotlused alust kiita seda sootuks teistel põhjustel.

"The Raid 2" on, for lack of a better word, otsekohene. Iga kord, kui mõne järjekordse töllmoka koljusse kaevub haamer või puss, ei vaevugi film seda varjama, ja nii hakkasingi ma lõpuks imestama, kas selline ekstreemsus on ikkagi vajalik. Vahepeal tekib ebamugav tunne, nagu oleksid sattunud Liveleaki mõnda eriti õudset videot vaatama. Viimaks jõudsin vaimustavale arusaamisele, et Evans justkui püüabki näidata neile, kes esimest osa lõbusaks ja ägedaks kutsunud, et peategelase Rama (Iko Uwais) läbielamised on kõike muud kui lõbusad ja ägedad. See teeb "The Raid 2" mitte ainult täiskasvanulikuks, vaid lausa psühholoogiliseks.

Enamgi veel, film paistab vahendavat ideid ka selle kohta, kuidas alandus ja häbi võivad esile kutsuda vägivaldseid reaktsioone. Ajaks, mil Rama jõuab viimaste kaalukate katsumusteni, on filmi trööstitu ja üdini korrumpeerunud maailm hinge kallal päris tugevalt purenud. Ja olgugi et "The Raid'i" kompaktsem ülesehitus on mulle rohkem meele järele, tekitab käesolev järg just sel põhjusel palju sügavamaid tundeid, pannes endalt ühtlasi küsima, mis hetkest peaks sellelaadsetes filmides, videomängudes ja mujal hakkama vägivalda tõsiselt võtma. Gareth Evans selgelt soovib, et seda võimalikult tõsiselt võetaks, kujutades keerulist kuritegelikku allmaailma, kus eneseväärikus ja au põhjustavad jahmatavalt brutaalseid konflikte, võimalikult nihilistlikult ja midagi peitmata. Kuidas mu juttu täpsemalt mõista? Mulle avaldas "The Raid 2" draamana rohkem muljet kui märulina, nii uskumatu kui see ka poleks. "Redemption" on yin, "Berandal" on yang. Ja ilmselgetest sarnasustest hoolimata on mõlemad omal spetsiifilisel moel hullutavad. Kindel on, et sisukam "The Raid 2" tuleb vastu neile, kelle meelest esimene film oli rutiinne — märulisõpradele mõnus maiuspala ja oma intensiivses armutuses hämmastavalt rusuv.

Rama - rusikakangelane, kellele maailm on võlgu miljon massaaži

1 kommentaar: