Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 12. mai 2014

Clive Barker - "Cabal"

Minu jaoks on Clive Barkeri juttude lugemine samavääriline šokolaadi kallal maiustamisega: vältimaks halba enesetunnet, tuleb tuleb osata piiri pidada ning tavaliselt pole see enamat kui eksootiline vaheldus toitvamatele, täiväärtuslikumatele roogadele, kuid sellegipoolest on šokolaad eriline: mõnusalt hõrk, suus sulav ja nauditav juba esimesest suutäiest — sama kehtibki Barkeri loomingu kohta. Selle kaasahaaravus seisneb muidugi kirjaniku arhailises jutustuslaadis, mis nõuab tavapärasest rohkem keskendumist ja on selletõttu küllaltki kurnav, ent muudab kirjeldatud maailmad — grotesksed, aga alati maagilised — eriliselt kütkestavaks.

Käesolev raamat sisaldab lühiromaani "Cabal" ning nelja novelli. "Cabal'i" põhjal tegi Barker isiklikult omal ajal filmi "Nightbreed", mida võinuks ehk saata suur edu, kuid paraku otsustas tema visiooni suhtes ükskõikne stuudio filmi roimata, lõigates sellest välja nii suure hulga olulisi stseene, et Barker pole sellest saati filmi omaks tunnistanud. Kõigele lisaks tuli "Nightbreed" välja vahetult pärast sõbrapäeva, nii et keegi filmi õieti vaatama ei läinudki, kuid aja jooksul on sellest kujunenud omaette kultusfilm. "Nightbreed" on üsna lünklik ja segane linateos, kuid võib-olla ei olegi põhjuseks ainult stuudio tehtud ülekohus, sest "Cabal'i" lugedeski saab aru, et Barkeri prioriteediks oli mitte niivõrd jutustada ladusat lugu (ehkki huvitaval kombel on korraliku seiklusjutu alged "Cabal'is" isegi olemas), kuivõrd kirjeldada eksklusiivset Midiani-nimelist fantaasiamaailma ning selle monstroosseid asukaid, mida välja võluda aitasid kirjanikul ehk tollal nähtud viirastuslikud unenäod. Barkeri fantaasiaküllasematele lugudele on muidugi tüüpiline, et tegelased eksisteerivad vaid selleks, et sattuda hämmastavalt võigastesse, inimmõistusele vastuvõetamatutesse situatsioonidesse; enamasti ei vaevugi autor selgitama, kes need tegelased õieti on, kust nad tulevad ja kuhu neil on tarvis jõuda. Seda enam üllatas mind, kui puudutav on "Cabal" armastusloona. Tegu on kindlasti kirglikuima Barkeri teosega, mida lugenud olen... muu hulgas sisaldab see üht päris palavat seksistseeni. Sattumine košmaarsesse Midiani ja seal sündiv paneb loo keskmes oleva paari armastuse proovile, sest seal ei jää kellegi koletislikkus varjatuks; ometi on sealsed koletised, ehkki tagakiusatud ja jälestatud, inimlikumad kui arvata oskaks, ja see aitab ka nende armastusel säiluda. Ja tuleb välja, et inimlikud koletised on sama huvitavad kui koletislikud inimesed.

Lühijuttudest ma lähemalt kirjutada ei viitsi, aga märgin, et enim avaldasid muljet modernne katkulugu "The Life of Death" ning imedeküllane "The Last Illusion", mis justkui ühendab legendid Houdinist, Bram Stokeri "Dracula" ning filmi "The Exorcist". Šokolaadist on nüüd mõneks ajaks jälle isu täis, aga pean nentima, et Barker on minu meelest üks väheseid, kellele ei käi üle jõu kirjeldada paiku ja peletisi, mida keskmine inimene ei suudaks isegi ette kujutada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar