Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 7. mai 2014

"Jack Ryan: Shadow Recruit" (2014)

Ütlen kohe, et mul oli raske filmi suhtes objektiivseks jääda, kuna nii Jack Ryan kui teda ümbritsev poliitilistest mahhinatsioonidest pungil maailm on mind alati ükskõikseks jätnud — mis teha, inimene saab olla kas tulihingeline Tom Clancy lugude fänn või neist üldse mitte hoolida. Jack Ryanit on mänginud nii mõnigi armastatud Hollywoodi staar, ent pööraselt populaarseks pole varalahkunud Clancy loodud agent kinokülastajate seas kunagi saanud. Või ilmselt oleks korrektsem öelda, et kuigi filme on saatnud kassaedu, pole Paramount Pictures'il siiani õnnestunud välja kujundada ühtlast seeriat, kus Ryani rollis oleks üks ja sama näitleja (kõige rohkem on Ryanina üles astunud Harrison Ford ning sedagi kaks korda). Nähtavasti näeb stuudio tegelases ikkagi suurt tulevikku ning keeldub põikpäiselt alla andmast, sest Ryan on taas kord kinolinadele toodud. "Jack Ryan: Shadow Recruit'is" kehastab nimitegelast sedapuhku Chris Pine, kes on üle ootuste tugev, ent nii kogemus kui filmi enese tase annavad alust arvata, et see jääb temagi jaoks ainsaks korraks Ryani rollis olla. Üks fundamentaalne probleem on minu meelest, et kuna Ryani teekond kinolinal on viimase 25 aasta jooksul olnud nõnda ebastabiilne, ei tea keskmine inimene enam, milline Ryan õieti olema peakski (mina nende seas), ja kui tegelase olemuse suhtes kindlad eeldused või arusaamad puuduvad, on keeruline temaga jälle kohtumisest mingisugust naudingut saada. Kui "Casino Royale" välja tuli, oli kõigile ammu teada, milline karakter on James Bond, nii et Daniel Craigil oli mugavus lihtsalt sedasama teha, mida Connery, Moore jt enne teda. Chris Pine seevastu ei saanud õieti teiste tööd jätkata, vaid pidi omal moel taas nullist alustama, suurendades seeläbi segadust tegelase suhtes. Film oleks kui tehtud inimesele, kes huvitub spiooni- või poliitilistest thrilleritest, ent pole Jack Ryanist varem midagi kuulnud, aga selliseid ju ei eksisteeri. Ja film, olgem ausad, on lihtsalt viletsapoolne, isegi kui Pine'il pole suurt hädagi (mis sest, et välimuse poolest on ta nagu Calvin Kleini modell). Ohumärk on juba see, et ei põhine teine ühelgi konkreetsel Clancy romaanil ja on osaliselt kirjutatud David Koeppi poolt. Mõnes mõttes ma ikkagi loodan, et Pine'iga tuleb veel paar Ryan'i filmi, sest lõpuks võiks ju asja saada. Samahästi võiksin mina iga kümne postituse järel uue blogi luua.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar