Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 7. mai 2014

"Neighbors" (2014)

Üle tüki aja üks Hollywoodi komöödia, mis on hästi kirjutatud, võrdlemisi intelligentne ja üle ootuste naljakas. Kes nõuab tõestust, et isegi vulgaarset tüüpi naljafilm võib olla täiskasvanulik ning südamlik (mis minu meelest on komöödiate puhul esmatähtis), peaks "Neighbors'ile" kindlasti võimaluse andma. Enamgi veel, see on sobilik enam-vähem igases vanuses vaatajale, sest kavalal kombel ei vaatle see ainult titte kasvatavat noorpaari, vaid ka kolledžiõpilastest peoloomade seltskonda, nii et äratundmisrõõmu peaks jaguma nii vastsetele lapsevanematele kui pöörastele mürsikutele.  "Neighbors'i" dünaamika seisneb tegelikult selles, et kuigi beebi saanud ja äärelinnas maja muretsenud noorpaar tahab lapse heaolu huvides peolõvidest naabritest vabaneda, tunnevad nad kadedustki, sest väikese lapse pärast pole neil enam võimalik pidu panna — kindlasti on iga lapsevanem pidanud sama tundma. Rose Byrne'i ja Seth Rogeni mängitud Kelly ja Mac pole neurootilised ja upsakad keskklassi inimesed, kelle jaoks öörahu on ülim prioriteet, vaid lihtsalt noored ja lõbusad armastajad, kes otsustanud lõpuks pere luua ning püüavad endast parima anda. Ja ehkki nad lähevad naabritega algselt tülli nende ohtra pidutsemise pärast, saavad nad pikapeale aru, et neid erutab lihtsalt lõbutunne, mida suur sõdimine nende igavavõitu ellu toob, ja see mitte ainult ei pane paarikesele veelgi rohkem kaasa tundma ja elama, vaid teeb filmi südamlikukski. Paljude Hollywoodi komöödiate probleemiks on, et isegi kui tegelased räägivad vahetpidamata, ütlevad nad väga vähe, kuid "Neighbors'i" puhul see õnneks ei kehti — tõsi, on küllaga huumorit visuaalsete naljade, sõnamängude ja muu säärase näol, kuid see ei tähenda, et Mac ja Kelly ei väljendaks pidevalt oma mõtteid ja tundeid, nii et nad saavad kohe lähedaseks. Vahepeal hakkas mul kahju, et film ei ütle midagi nende mineviku kohta, sest tundsin nende tausta kohta isegi huvi. Seth Rogeni sobivus pereisa rolli on muidugi vaieldav — mulle näib, et ta mängib Mac'i vaid sellepärast, et on üheks produtsendiks — aga vähemalt on see stonerist koomiku jaoks sammuke edasi. Ja ehkki "Neighbors" mõjub õige natuke väsitavalt, pakub see päris positiivset elamust. Sõnum on selge: perekond võib vabalt peo eest olla.
Vahva, et Byrne'i tegelane on austraallane nagu näitlejatargi — mõnus on tema loomulikku aktsenti kuulda

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar