Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 13. mai 2014

"Winter's Tale" (2014)

Mark Helprini 1983. aasta romaanil põhinev "Winter's Tale" on täpselt niisugune film, mis peaks võitma iga paduromantiku südame: see modernne muinasjutt leiab aset talviselt maagilises New Yorgis ning räägib saatuse teel lõkkele löönud armastusest, mis on nõnda täielik, et seda ei suuda peatada surmgi; niisamuti on selles mängida roll lumivalgel lennata oskaval hobusel, lumme rüütatud metsas kõrguval hiiglaslikul lossil, Pearly-nimelisel salakavalal peletisel ning paljul muul fantastilisel. Pole ime, et "Winter's Tale" saabus kinosaalidesse valentinipäeval, sest pole sobivamat aega olla tunnistajaks, kuidas iiri päritolu vargapoiss Peter ja noor surmasuus kaunitar armunult kurameerivad.

Vanameister Martin Scorsese keeldus, muide, kord pakkumisest Helprini romaani alusel film vändata, tõdedes, et see oleks võimatu ettevõtmine, nii et aegumatud klassikud nagu "Batman & Robin" ja "The Da Vinci Code" kirjutanud Akiva Goldsman pidi endas tõesti kindel olema, kui nõutas selle endale esimeseks projektiks režissöörina, võttes seejuures kanda ka stsenaristi- ja produtsendikohustused. Pole vist vaja öeldagi, et Goldmani lavastajadebüüt pole ainult halb, vaid suisa rikub muinasjutuliste armastusfilmide head nime. Hollywoodis on kõigil Goldsmaniga ilmselt kana kitkuda, sest jääb mulje, nagu kõik võtteplatsil olnud asjapulgad (sh osatäitjad) oleks salamisi otsustanud: "Mina küll pingutada ei viitsi, aga küllap teevad seda teised minu eest ja nii ei paistagi pärast välja." Oleks siis probleem ainult selles, et film ei suuda näiteks ajaliste või rahaliste piirangute tõttu kompleksset lugu adekvaatselt ümber jutustada. Ei, "Winter's Tale" on pungil väljavabandamatutest totrustest, mis panevad endalt küsima, kas tegu peaks olema komöödiaga, olgu selleks siis Peter enda hobusega kõnelemas või eelmainitud Pearly, kes meenutab nii tämbri kui maneeri poolest kangesti joodikuid, keda võib näha pühapäevahommikul Maximas silmata. Russell Crowe, mine pensionile! Kuidas saab keegi teda enam üldse tõsiselt võtta? Kuigi Colin Farrellil on terve filmi vältel ilme, nagu ta oleks äsja oma vanemaid seksimas näinud, ongi tema ainus, kelle osatäitmist saab kutsuda õnnestunuks, mis filmis üles astuvate staaride hulka arvestades muidugi üllatav on (usu või ära usu, aga isegi Will Smithil on "Winter's Tale'is" väike roll vanakuradina). Helprini raamatut lugenud rahvas on hingepõhjast solvunud, et sellele nii raskelt ülekohut tehti ja ausalt öeldes saan ma neist ka aru, sest edaspidi "Winter's Tale'i" meenutades kangastub kindlasti vaid küürutav ning ägisev Russell Crowe. Kui tihkad tõesti südant soojendada, ära lase sel hädisel kitšil enda ajurakke mõrvata ja vaata parem Disney "Enchanted'it", mis on kõvasti kvaliteetsem New Yorgis aset leidev muinasjutufilm.
"What have you gotten me into, horse?"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar