Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 18. juuni 2014

"A Nightmare on Elm Street" (1984)

"What if they meet a monster in their dreams?" — "They turn their back on it. Take away its energy, and it disappears."

Jään kindlaks enda arvamusele, et "A Nightmare on Elm Street 3: Dream Warriors" on kõige korralikum jagu selles üllatavalt kvaliteetses seerias, kuid alates tollest filmist sai ikoonilisest Freddy Kruegerist ka see karikatuurne one-linereid pilduv sell, kellena teda üldiselt tuntakse — omal ajal filmistuudio New Line Cinema päästjaks osutunud "A Nightmare on Elm Street'is" kujutatakse teda hirmutamist nautiva deemonina, kelle käest pole pääsu, sest unenäod on teadupärast vältimatud. Eks filmi edukus seisnegi tõsiasjas, et teema on kõigile niivõrd tuttav: igaüks näeb regulaarselt unenägusid ja teab, et neist ei pääse ka juhul, kui need peaks osutuma ebameeldivaks. "A Nightmare on Elm Street'i" efektiivsus õudusfilmina sõltub suuresti sellest (ja eriti kehtib see järgede puhul), et alati pole täpselt aru saada, millal saab reaalsusest unenägu; filmis on hulk sürreaalseid kujutisi, mis sama õõvastavad, kui magamise möödapääsmatust ära kasutav Freddy ise. Viimase puhul pole oluline ainult välimus (kes ei tunneks koheselt ära tema kindast, metallist ja nugadest kokku pandud instrumenti?), vaid ka natuur, nii et film võidab ka selle arvelt, et Freddy't mängib asjatundlik näitleja, kes rõhutab tegelase manipulatiivset, kontrollivat iseloomu. Freddy ohvrid kannatavad muidugi vastutustundetute vanemate pattude pärast; film vaatleb, kuidas vähese suhtluse tagajärjel on noored emadest-isadest vaimselt lahutatud. Unenäos paistavad noored niivõrd haavatavad, sest kannavad samu riideid, milles uinusid — "Freddy maailmasse" sattudes pole tüdrukuil seljas enamat kui lihtne öösärk. Nancy on kahtlemata üks tugevamaid protagoniste õudusfilmide ajaloos, sest mitte ainult ei näita ta üles initsiatiivi näiliselt võitmatut kolli käepäraste vahenditega lõksu püüda, vaid keeldub Freddy soovide kiuste tundmast hirmu, võttes temalt igasuguse võimu. Freddy Kruegeri looja Wes Craven — erudeeritud filmitegija, kes on karjääri jooksul korduvalt üritanud oma loomes lahata ka õudusfilmide olemust ja nende tõestatud populaarsuse tagamaid — on rääkinud, et suureks inspiratsiooniks oli kummituslik lugu noormehest, kes väitis vanematele, et ei taha magama jääda, kuna näeb kohutavaid õudusunenägusid. Olles end päevi vägisi üleval hoidnud, uinus teine lõpuks ning suri. Kõhe, eks ju?

2 kommentaari: