Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 21. juuni 2014

"Haze" (2005) / "Exam" (2009) / "Ravenous" (1999)

"HAZE" (2005)

Kultusliku šokifilmi "Tetsuo" režissööri Shinya Tsukamoto eriti kammerlik õudusfilm mehest, kes avastab end korraga kottpimedast, lämmatavalt kitsast labürindist ning ei kannata seejuures vaid amneesia all, vaid on ka haavatud... ja nagu see poleks piisavalt õudustäratav, jõuab ta lõpututes koridorides uitades ka abitu tütarlapse ja hulga kehaosadeni. Ainuüksi mõte niisugusesse situatsiooni sattumisest on õõvastav. Kuna kannataja viibib väga kitsas ruumis, koosneb film suures osas lähivõtetest; samal ajal kuuleme teda mõttes juurdlemas selle üle, mis põhjusel ta sinna sattuda võis ja kes ta õigupoolest on. Kirjelduse põhjal võiks samastada "Haze'i" millegi sellisega nagu "Saw", aga vastupidiselt ootustele kulmineerub "Haze" sootuks köitvamalt (ja ilusamalt!) kui arvata oskaks, mis kingib filmile filosoofilise varjundi ja teeb selle üllatavalt tähendusrikkaks. "Haze'ist" eksisteerib kaks versiooni, millest esimene on 25, teine 50 minutit pikk. Mina vaatasin viimast ja kuigi seegi on kompaktne, ütleb miski mulle, et lühem (mida eelistab ka režissöör) on efektiivsemgi.

"EXAM" (2009)

Psühholoogiline põnevik, mille tegevus leiab tervenisti aset ühes ruumis. Seltskond pintsaklipslasi on kogunenud kollektiivselt sooritama kontrolltööd, mille edukalt läbimise puhul on võimalikuks preemiaks eksklusiivne töökoht erilises suurfirmas. Nagu lootusrikastele kandidaatidele aga startides selgeks saab, pole tegemist suvalise teadmiste kontrolliga. Tegu valdavalt veretu ja vägagi minimalistliku teosega, mis jääb lootma just lõpplahenduse ning selleni jõudmise huvitavusele, ja ehkki film pole kindlasti igav (eriti silmas pidades vormi), ei ole selle juures ka midagi säravat. Peamiselt jääb soovima, et film oleks emotsiooniküllasem, kas või tegelaste konkreetse, loogikast lähtuva tegutsemise arvelt. Ja noh, enamik on niikuinii juba näinud "Cube'i", mis pole kõigest väljakutsuvam ja mõistatuslikum, vaid kasutab ruumi kui sellist ka tavatumalt ära. "Exam" on jälle uusversioon filmist "The Method", mis viimast näinute sõnul on ka tunduvalt kihvtim.

"RAVENOUS" (1999)

*kordus* Nagu rikkalike ja omapäraste pärlitega pahatihti juhtub, jäi ka Antonia Birdi "Ravenous" omal ajal tähelepanuta, kuna avalikkus ei osanud aimata, et tegemist võiks olla enama kui lihtsakoelise õudusfilmiga; aastate jooksul on sellest kujunenud kultusteos, mille väärtuste üles lugemiseks võib sõrmedest puudus tulla. "Ravenous" kasutab ainestikuna folkloori, et jutustada jantlik lugu kannibalismist. Mida tähelepanuväärset sellest leida võib: kohati anakronistlikku musta huumorit, groteskseid kujutisi, müstitsismi, eripärast muusikat (mille kahasse kirjutanud helilooja Michael Nyman ja ansambli Gorillaz vokalist Damon Albarn!) ning kauneid kaadreid põlisloodusest. Kõigele lisaks on selles trobikond toredaid karakternäitlejaid. Kui nüüd millegi üle nuriseda, siis minu meelest ei ole vastasseis, mis aegamööda välja kujuneb, kõige põnevam — hetkeks, mil selgeks saab, kes on selles loos kangelane ja kes kurjam, kaob justkui filmi ähvardav atmosfäär — aga üldjoontes on tegu kurioosse, ajahambale uhkesti vastu pannud taiesega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar