Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 9. juuni 2014

"The Railway Man" (2013)

"The Railway Man'il" on režissööri kogenematusest tingitud kitsaskohti, ent filmil on jutustada teadmist väärt tõsieluline lugu, mis võimaldab saada ettekujutuse raske trauma — antud juhul sõja ajal piinajate ohvriks langemise — armistavast mõjust. Ohvriks on selles loos mees nimega Eric Lomax, kes langes Teises maailmasõjas jaapanlaste kätte vangi ning pidi kogema kirjeldamatuid kannatusi, kui nood otsustasid teda sõnakuulmatuse eest eriti julmalt karistada. Ehkki need sündmused moodustasid väikese osa tema elust, jäi kogetu meest aastakümneteks seest sööma, avaldades muu hulgas halba mõju suhetele lähedastega. Lomax on kirjutanud enda läbielamistest raamatu, mis ka filmi aluseks, aga kui Colin Firthi kujutav poster seda juba ei reetnud, ei keskendu "The Railway Man" niivõrd Lomax'i situatsioonile trööstitus vangilaagris (ehkki see moodustab filmist suure osa), kuivõrd tema püüdlustele vangilaagris sündinu tekitatud deemoneist aastakümneid hiljem vabaneda, leidmaks hinges rahu. See on omaette teekond, mille alustamiseks vajaliku tõuke annab talle rongil kohatud naine, kellest saab tema abikaasa. Ometi pole tegemist mõne armastuse tervendavast jõust luuletava romantikafilmiga — Lomax'i ja Patti vahekorda film tegelikult väga ei avagi, millest on kahju, sest naise püüdlused mõista mehe latentsete vaimsete häirete ulatust ja tagamaid on "The Railway Man'i" puhul ehk kaasakiskuvaim. Colin Firthil tuleb niisuguste seesmises agoonias vaevlevate väsinud mehikeste mängimine vapustavalt hästi välja. Ignoreerida ei tasu ka noore Lomax'i rollis olevat Jeremy Irvine'i. Film jutustab vaheldumisi Lomax'i elust sõja ajal ning kaheksakümnendatel, mis teeb narratiivi kompleksseks; ometi võib närima jääda tundmus, et see pole piisavalt vahetu, sest suur katarsis lõpus ei tekitagi nii suuri torka nii teravalt kui tahaks. Olles Lomax'iga kooselu alustanud, avastab Patti, et mehe juures on midagi ehmatavalt kauget... ja peab ütlema, et sama kehtib ka filmi enda puhul, aga päris ühekülgne see kindlasti pole. Kui kõrvutada "The Railway Man'i" teiste elulooliste draamadega möödunud aastast, jõuab järeldusele, et see teeb silmad ette näiteks "Saving Mr. Banks'ile", mis nii ülesehituse kui peategelase sisekonflikti poolest on tegelikult küllaltki sarnane.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar