Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 17. juuli 2014

"Brick Mansions" (2014)

Minulgi on kahju, et Paul Walker nii noorelt surema pidi, aga sellele vaatamata jään ma ratsionaalseks ega kuku tagantjärele seletama, et tegemist oli hulga etema näitlejaga kui arvama kiputi, kes ei saanud karjääri jooksul vääritud tunnustust. Nägus Walker oli, see on selge, aga näitlejana olid tema oskused võrdlemisi piiratud. Kõigest paar nädalat enne näitleja surma tähendasin ma draamat "Hours" kommenteerides, et Walker on filmis nii puine, et ei torkaks männimetsas silmagi, ja selle arvamuse juurde ma jään.

Aga kui "Hours'is" mängib Walker väikese beebiga orkaan Katrina kätte jäänud pereisa, siis "Brick Mansions" (mis tegijate jaoks väga kasumlikul kombel tuli välja alles pärast staari surma) on Walkerile tüüpilisemalt küllaltki lihtsakoeline märul, kus robustselt ühendatud parkour, tulevahetused ja (auto)tagaajamised. Esmapilgul ei pruugi seejuures välja paista, et tegemist on Prantsuse filmi "Banlieue 13" uusversiooniga. Nüüdseks vist juba unustushõlma vajunud parkour on muidugi lahe ja filmis astub isegi üles selle pioneer David Belle, keda võiks pesuehtsaks Ämblikmeheks kutsuda, aga tema trikitamist on filmis paraku vähe. Need vähesed stseenid, kus ta kõõlub-turnib-kargab, on käpardlikult monteeritud (nagu ülejäänud film). Walker ja Belle moodustavad "Brick Mansions'is" tegelikult toreda tandemi. Tore, et vähemalt kellelgi lõbus oli, kuid nende sünergia ja üksikute enam-vähem adekvaatsete action-stseenide pärast ma filmi kuidagi soovitada ei saa. Enamgi veel, näiliselt improviseeritud dialoog koosneb valdavalt inetutest slängisõnadest nagu dawg, homie jpm, mille vastu vähemalt minul on raskekujuline allergia — juba viiendal minutil leidsin end soovimast, et tegelased mõistaks end väljendada normaalsema sõnavaraga kui mõnes getos või odavas räpplaulus kuuleb. Ühesõnaga labane, rutiinne ja laisalt kokku visatud möllukas 12aastastele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar